viimased kolm päeva.

Kolmas päev oli ka hästi selge ja ilus.. päike säras.. olime põhimõteliselt terve peäv pargis ja filmisime täie auruga... niikaua kui mul läks laual põhi lõhki kahe värvi vahelt.. parema klambri tagant. sõitmine muutus väga ebameeldivaks.. neljas päev algas siis samuti pargis chillimise ja filmimisega.. olin juba rohkem kaameramehe rollis.. aga sain õnneks ikka midagi ka ise teha. õhtu poole koju minnes filmisime ühte väikest dropi tõstukiraja all.. see oli suht naljakas sest kuna kaspar oli kõhuli ja filmis siis inimesed kes sõitsid tõstukiga üle arvasid vist et ta on haiget saanud ja kõik küsisid kogu aeg.. are you allright jne,, seda on ka üsna põnev jälgida pargist kuidas vigastatuid inimesi ära viiakse.. kui meil keegi kuutsemäel raskelt kukkub siis on paar võimalust: kas inimene longib trahtrisse või tuleb saan järgi.. siin on lood nii et kõige pealt tuleb kohale saanimeesarstdoktor ja vaatab vigastuse üle.. ja otsustab kui kiiresti on inimene vaja haiglasse saada.. või kuidas oleks mugavam.. igastahes kui keegi kukkub ja jääb lamama siis läheb umbes mingi 15minutit aega kuni ta juba medikopteriga(alpin 5 - lühinumber 0800)sealt pargist juba minekut teeb... ja see tsirkus toimub seal orus kus park on ikka paar korda päevas.. õnneks või kahjuks meie kopteriga lennata ei saanud.. kahjuks murdis kaspari ema täna käe kui ta üritas lumelauaga sõita. Õhtul jõudsime koju sõime ja läksime ujuma ja sauna. selle käigu kohta räägib teile kaspar täpsemalt sest see oli ikka korralik sitamaja sellesmõttes et need sakslased on ikka väga korra armastajad.

viimase mäepäevaga alustasime siis ahornist.. see on täpselt teisele poole sealt kus on park ja mayrhofeni nõlvad.. igastahes ühe suure 100 kohalise gondliga saab üles. läksime sinna sellepärast kuna seal on igluuhotel orsomething.. tahtsime selle silma peale visata.. teiseks boonuseks oli 5km pikk nõlv alla. tegime selle tiiru ära ja läksime parki.. sest täna oli veel soojem ja veel selgem ilm kui varasematel päevadel. kuna ma katkise lauaga eriti sõita midagi ei saa.. siis olin jällegi kõpsi rollis.. paar tiiru üritas kaspar mulle follow cami ka teha.. aga eks te seda näete videost. peale seda proovisime veel üks kord big mountain offpiste teemat filmida... esimene tiir oli fail.. teise tiiruga saime hakkama. jälle midagi mida näete hiljem järgi.. ühesõnaga 700meetrit ränka laskumist. siis võtsime veel natuke päikest ja kaspar jõi õlut.. ja jälgisime seda kuidas medikopter corneri kõrvale maandus. that was cool. siis veel natuke filmimist ja kodu poole ära.. eks siis suvel peab siia tulema crewga.
Kaspar: Ütleks niipalju, et mu ema kolmekohaline käeluu murd läks maksma 950 euri, pole paha. Saunade kohta niipalju, et nö "soome saun" kus pidi olema 90kraadi oli ilmselge sitamaja. Seal oli nii külm, et kui õllega sinna minna siis selle pärast ei pea muretsema, et õlle soojaks läheks. Kõige parem oli veel see, et iga täistund tuli mingi saunajörr sinna kes viskas leili (ise leili ei tohtinud visata) ja vehkis rätikuga, et soe hakkaks. Lol, see oli ka hea, et ükski kehaosa ei tohtinud ilma rätikuta lava puudutada. Mäel käimise kohta niipalju, et jube mõnus oli. Ainuke halb asi oli see, et haiget sai =//// Ja ormi filmimis oskus annab soovida. Nüüd liigume poodi, ostame õlut,taigat ja veini ja hakkame asju pakkima. Õhtul teeme viimse klubitiiru ka veel. Piiiiz i'm aut.