Monday, June 12, 2017

Väljasõit loodusesse

Jõujunn trenni tegemas
 Selleks, et Suema legacyt hoida mõtlesin, et teen meie väljasõidust ka väikese blogipostituse. Nimelt on minul, Kristenil ja Hannesel suurem plaan minna augusti alguses mägesid vallutama, mistõttu tahtsime Maarjamaa pinnal enne natuke trenni teha. Võtsimegi plaani teha väike matk. Seekord sai valitud Piusa jõe ürgoru matkarada, eelkõige tänu selle mõnusale pikkusele. Enne matka tuli loomulikult ka väike tagasilöök. Nimelt polnud rada ringi kujuline, mistõttu tuli leida võimalus kuidas auto juurde tagasi saada. Õnneks tuli Kaarel appi ja viskas meid autoga raja algusesse tagasi, kus me ööbisime ja järgmise päeva hommikul auto juurde tagasi kõndisime. Nägime oma väikesel rännakul Eestimaa parimaid liivakivipaljandeid ja ka kõrgeimat Härma müüri. Seega minge kõik loodusesse! Seniks nautige aga halva ilmaga meie pilte. Kaameraks Sony A6000, millel otsas helios44.

Koobas, kus II MS ajal inimesed end peitsid







Hannes ja Härma müür


Monday, January 2, 2017

Aastalõpu kokuvõte

Üllatuslikult sain enne jõule kõik kooliga seostuvad asjad tehtud, suure hunniku bürokraatiapabereid allkirjastatud ja templistatud, mistõttu ostsin paar tundi enne bussi väljumist piletid ja läksin jõuluks koju. Jõudsin ka mudaselt Kuutsemäel läbi astuda. Kahju, et jõulud ja uus aasta lumeta olid.
Jõulupeol
Kokkuvõtvalt läbisin Venemaal 8 ainet ja kogusin 28 ainepunkti, mis Euroopa vääringus vastab 39-le EAP-le. Seega võib semestri edukaks lugeda. Hinded ka nelja-viied, mis kahjuks ei näita mu head õppeedukust vaid pigem riigi kehva õppesüsteemi. Rumalamaks ei jäänud aga teine kord õppimise pärast tagasi ei tuleks. Üldiselt võib vahetussemestriga rahule jääda: sain palju uusi sõpru ja tuttavaid, parandasin vene keele oskust ja reisisin Piiteri lähiümbruses ringi.
LAN
Enne jõuluks koju naasmist pidasime oma koridori inimestega ka ühise jõulupeo maha, kus kinkisime üksteisele loosipakid ning jõime kodukootud glögi. Viimased päevad enne uue aasta vastuvõtmise pidustusi veetsime rahulikult. Tegime ühe suurema AoE2 õhtu poistega, käisime veel ühe korra kirbuturul ja anticafe´s lauamänge mängimas - sain Katanis pähe :(. Külastasime ka Venemaa suurimat mudelimaailma "Grand Model", kus oli väike Venemaa makett, koos rongide ja muude vidinatega. Mõnus poisikese tunne jälle kui erinevaid mudeleid vaatasin. Jazziklubis The Hat käisime ka.
12 komnata - anticafe
Set
Adrian the BOJAAR
Hipsterite märg unelm
Sõjaväe paraadil
Ehitustööd pärast paraadi
Henrique ja Adrian
Lennujamaas
The Hat
Adrian tegi üks õhtu mõnusa Vietnamipärase roa. Proovin retsepti kirja panna, et hiljem kodus järgi teha. Vaja läheb: kana, munanuudleid, porgandid, tsilli, sibul, ingver, roheline sibul ja sojakaste. Kana praed ja maitsestad soola ja pipraga. Wokipannil väheses õlis porgand pehmeks, sibul kuldpruuniks, lõpuks roheline sibul ja natuke sojakastet. Väike kaste ka kõrbale 2 spl äädikat (vinegar), 1 spl sojakastet, tsillit ja ingverit. 
Roog
Uue aasta pidustusteks läksime kesklinna kursavenna korterrisse. Kokku tuli ligikaudu 50 inimest seega pidu oli kõva. Ilutulestikuks liikusime Neva äärde, et imelist tulevärki nautida. Õhtu lõppes osade jaoks klubis. Mina korraliku inimesena läksin aga pärast shawermat  tagasi ühikasse. Täna, esmaspäeval läheme minu viimast õhtut Piiteris vastu võtama - teeme paar õlut ja naudime seltskonda. Juba varsti Eestis! 

-Kaspar
Selvefoto uusaasta peolt



Thursday, December 22, 2016

Lahkuminek

Paula - Serkan - Michaela 
Kätte on jõudnud jõuluaeg, mis tähendab ühtlasi seda, et paljud hakkavad kodudesse tagasi minema. Paari hea sõbraga jätsin sel nädalal hüvasti ja kes teab millal uuesti näeb. Vähemalt on olemas diivanid kuhu potsatada kui Euroopasse minek on. Ilm on ka siin praegu eriti kusine, mistõttu oleks tänavatel ilmselt uiskudega mugavam liikuda kui traditsiooniliste jalavarjudega. Loomulikult libedatõrjet siin ei teha.

Poe ees olev avalik uisuväli
Tänaseks on enamus eksamid sooritatud, alles vaid üks vene keelse aine eksam. Hinded head aga seda eelkõike õppetaseme pärast. Esmaspäeval sooritasin oma elu kiireima eksami - kulus sellele kõigest üks minut, sest õppejõu kehva inglise keele oskuse tõttu ei soovinud ta minuga pikemalt arutada. Vaatas vaid lõpuprojekti ühte lehte ja viskas viie kirja. Venemaa veel nii arenenud pole, et hindeid virtuaalselt märkida, mistõttu peavad kõik õpilased tähtsa paberiga (kohalikud päevikuga) õppejõududelt allkirju kogumas käima. Omaette põnev oli üks eksam, kus küsimuse olid nii vigases inglise keeles kirjutatud, et kohati tundus nagu "riddle me" ülessanne. Üks näide ka: "Heart shake, arc shake, frost crack are can be found...". Seega kohati oli raske aru saada, mida õppejõud vastusena näha soovib. Õnneks sain oma nelja kätte, vaidlesin natuke õppejõuga ka kuid kuna hinne pole tähtis siis jätsin asja sinna paika. Vene keele eksami sain ka tehtud ning võib öelda, et B1 tase on olemas, küll aga peab tunnistama, et B2-ni on pikk maa minna. Pärast eksameid käisime kursakatega viimast ühist lõunat natuimas kohalikus Peterburgeris.
Serkan ja Matej burksi nosimas
Banya pesuruum
Nädala tegemistest tasub kindlasti ära mainida Vene sauna ehk баня külastamist. Tunniajane metroosõit ja pea 10 eurone pilet olid seda lõõgastust väärt. Kokku olime seal umbes kolm tundi: vihtlesime, muljetasime ja hüppasime külma vanni. Proovisime mõlemaid saunu, nii Soome kuiva sauna kui ka Vene niiske sauna ära, ning võitjaks osutus seekord kohalik kraam. Segasaunale kohaselt käisid kõik alasti ringi, mistõttu puudusid ka riietus- ja pesukabiinid. Selline mõnus hipikommuuni tunne. Kohalikud hipid mängisid alternatiivinstrumente puhkeruumis, seega live muusika ja snäkid/tee olid hinna sees. Lõpuks koju jõudes pidin ainult silmad kinni panema ja hea uni võiski alata.
Ma OXTA Parkis
OXTA Park teise nurga alt
Eelmisel nädalavahetusel käisin ühe kohaliku lauapargi avamisel. Mingisugust suurt üritust polnud aga esimesed hüpped siinkandis tehti lahti ja sai päris korraliku reililiini sõita. Pilet oli muidugi venemaa kohta väga kallis - 3 tundi maksis 1300 rubla (~20 eurot). Õnneks ei jõua enam üle kolme tunni nagunii sõita, seega oli see piisav. Õhtul läksime Coyote Ugly baar/klubisse ühe sõbranna viimast õhtut tähistama. Tegemist siis samanimelist filmi matkiva kohaga, kus neiud tantsivad baariletil ja valavad näljastele kõridele napsu kurku.



Baar nagu filmist
Eile, kolmapäeval, jõudsin ka kohalikul jõululaadal käia. Küll aga seoses vene tavadega mitte lääne jõule tähistada oli laadal kõigest kuus-seitse putkat, kus nii glögi kui ka natuke jõulunänni osta sai. Uisuväljak oli ka avataud aga kuna me jõudsime sinna nii hilja siis polnud sõitma mõtet minna. Küll aga käisime ühes anticafe´s lauamänge/fifat/pinksi/lauajalkat mängimas. Selliseid kohti päris palju siin, kus tuleb minuti eest maksta aga teed, kohvi ja snäkke saab piiramatus koguses tarbida. Selliseid mõnusaid hipsterikohti võiks Eestisse ka tekkida.
Uisuväli
Tüdrukud laadal
Pundiga 

Sunday, December 11, 2016

Tagasi Piiteris

Hetke hoiak
Eelmisel nädalal õnnestus nädalaks Eestisse põigata. Sai sünnipäeva tahistatud ja sõpradega paar head sõna vahetada. Kuutsemäel jõudsin ka paar korda käia ning isegi mõned õppetükid said olenemata puhkuse meeleolust tehtud. Ühtlasi olin ka Agu ja Ebe ametliku kooselu alguse tunnistajaks. Ja oligi nädal seljataga. Vananedes hakkab vist tõesti aeg kiiremini käima.
Päevpiltniku juures
 Kui Eestist lahkusin -8 kraadi juures siis Piiteris ootas mind ees korralik uisuväli, mis oli kaetud lopaga (kes seda sõna ei tea, pöörduge Mari Kirsi poole selgituseks), mistõttu kohvriga liikumine tekitas väga "positiivse" meeleolu. Õnneks võtsid toakaaslased käed avali vastu ning andsid ka omaltpoolt kingituse üle: samal ajal Kaasanist toodud T-särgi.

Kahur Leeningradi blokaadi muuseumi portaali ees
Nädal algas täielikult õppimise taktis, sest juba järgmisest nädalast hakkab eksamisesiooni ralli pihta ning kõik kursuseprojektid ja esseed vajasid kirjutamist. Selleks aga, et modernse raamatu taha mitte magama jääda sai ka vahel väljaski käidud. Ehk siis räägin nendest lähemalt. Teisipäeval mõtlesime Leningradi blokaadi muuseumit külastada. Eelnevalt sai muidugi internetist lahtioleku päevad kohalikult venekeelselt muuseumisaidilt järgi vaadatud, mis justkui ütlest et võiks sobiv päev olla. Kohale jõudes aga oli uks lukus ja kella laskmise peale tuli tõre babushka uksele, kes meil kiirelt pikalt saatis ja palus ukse peal olevaid lahtiolekuaegu silmitseda. Õnneks oleme kõik Vene tavadega harjunud ja otsustasime ilusat ilma nautida ja väikese ringiga tagasi metroopeatusesse kõndida. Üle pika aja sai ka päikest näha, mis tänu uuele telefonile ja kaunile Neevale maaliliseks fotoks sai ühendatud. Kolmapäeval oli Ermitaaži mingisugune tähtpäev, mille puhul korraldati valgusshow. Mõnda aega tagasi "Light Festival´i" valgusetendusega võrrelda ei anna: kestis vähem, teema oli igavam ja kurat, tuule käes oli külm kah. Vähemalt oli hea kodust välja saada. Reedel kursakaaslase juures väike oleng seoses tema kodulinna sõprade külas käiguga. Laupäev sai sisustatud kultuurselt. Kõigepealt Piiteri nurgataguseid, ehk siis käisin kirbuturul. Esimene osa turust nägi suhteliselt Sepaka moodi - viisakad majad, hinnad väljas ja ruumi liikuda. Mida kaugemale kõndisid seda kitsamaks olukord läks ning osta sai kõike: hakklihamasinast kuni kasutatud aluspüksteni, ka vanad tööriistad ja muu pudi-padi, mida vanaisa garaažist leida võib. Järgmine nädal lähen ilmselt uuesti, et üks Zenit kaamera osta, teen natuke enne kodutööd ja loodan, et läheb kaubaks. Teine kultuurikülastus oli Polaarmuuseumi, kus sai peamiselt Vene polaaravastustega tutvutud. Kuna muuseumitädidel nagu ka kõigil teistel töölistel on siinmaal aja peale minek, siis 10 minutit enne sulgemist hakati meid välja talitama ja seda taaskord mitte viisakalt - no mis sa teed. Enne metroole minekut käisime ka kohalikust hipsteriurkast läbi (disclaimer: ei ole midagi hipsterite vastu). Koht suhteliselt Telliskivi ja Aparaadi moodi, kuid oma kesklinna asukohast tingituna väga kitsas ja nõukapärane. Loodan mõnipäev sinna uuesti minna ja seal keskuses rohkem ringi uudistada. Õhtu lõppes aga sellega, et ühika liftis (mida kasutame teisele korrusele minemiseks võib-olla üks kord kuus) kohtusime ühe tüdrukuga, kes pidas enda sünnipäeva paar korrust ülevalpool ning kutsus ka meid sinna. Saime kõvasti vene keelt toakaaslastega purssida ja vaadata kuidas noored vene tüdrukud sünnipäev tähistavad.  Olenemata väsimusest läksin pühapäeval Dimaga Igora mäekuurorti lauda sõitma. Piletihind oli päris krõbe aga tänu nutikale planeerimisele saame sama piletiga ka mõni teine päev sõitma minna - ostsime 18 liftikorra pileti aga kasutasime ära vaid pooled. Sõitsime offpistet lähedal asuval MTB rajal, mistõttu tuli vaheapeal ka natuke jalutada, et tagasi rajale jõuda. Pull ikka. Peangi nüüd otsad kokku tõmbama, et homseks õppimismaratoniks puhata. Parafraseerides kuulsat pealtnägijat, ütlen teile - lugemiseni.

Neeva kanalite idüll
Päiksepaisteline kirikuvaade
valgusshow
Kirbuturu melu
Öö muuseumis
Omadega mäel
Keskus

Tuesday, November 22, 2016

Elu, olu ja teeninduskultuur

Ühikas väike istumine, vasakult: Alex, Lauri, Matteo, Dima ja Masha
Aeg on päris kiirelt läinud - peaaegu 3 kuud juba Venemaal oldud. Eelmisel nädalal sain kõik viisatoimingud ka tehtud ja nüüdseks on multiviisa käes ja kehtib jaanuari lõpuni. Lõpuks saan Venemaalt välja minnes ka sisse tagasi tulla. Pärast Mari lahkumist pidin õppetükkidele keskenduma, kuna nädalavahetus kulus mõnulemisele. Viimasel ajal olen usinalt õppima asunud, et saaks osa kodutöid enne Eestisse tulekut tehtud ja vene keelt ka rohkem suhu. Aru saan kõvasti paremini aga arenemisruumi on veel kõvasti.

Kolmapäeva õhtul sain Albertiga kokku ja tegime paar õlut ja jutustasime elust ja olust. Väga mõnus oli sisukaid vestlusi emakeeles rääkid, muidu ikka inglise või vene keeles.

Neljapäeval käisime Dimaga "Северный склон resort - Toxopark" sõitmas. Okei koht arvestades, et tõstuk on olemas aga traktorit pole, mistõttu kõik asjad lükatakse käsitsi. Loomulikult kehva naturaalse lume korral pole seal midagi teha. Väike illustreeriv video ka Dimka värisevate kätega filmitud.


Youtube muidugi mingi vahva värinavastase vahendi installinud aga kuna see on nii eksklusiivne video siis ei hakka uuesti ülesse laadima.

Nädalavahetusel käisime "Fourt Wall" lumelauafilmi esikal. Enne seda mõned õlled teel kinno ja film võiski alata. Okei film oli, paar Eesti spoti tundsin ka ära aga tahaks ühe korra veel rahulikult üle vaadata. Õhtul käisin veel sõbranna Michaela sünnipäeval ja läksime karaookebaari peole. Tegelikult oli laupäeva tippsündmus minu jaoks ikkagi lauavõistlusel osalemine. Kell 1 päeval pidi üritus algama seega läksingi üheks kohale, teades et nagunii siinmail kõik hilineb - mis oli paraku ka tõsi. Umbes kahepaiku sain sõitma. Rada oli mõnus aga rahvast oli liialt palju ning paraku lõi ka siinne mentaliteet välja, mistõttu kõik trügisid nagu oleks elu ja surma peale võistlus olnud. Kvalides tegin hea sõidu, enda üllatuseks kruttisin fs nose pretzeli egalaga reililt välja ja fs 1 pretzel 3 välja. Kohtunikele meeldis ja sain finaalis ka sõita - poodiumile ei saanud. Küll aga Dima lohutas, et nagunii oli rigged võistlus ning paraku pidin ka nõustuma. Paar kutti, kes lasid väga hullu ei saanud üldse creditit nt. bs1 pretzel 1 kinkedile (kinkedi inrun oli suht U-kujuline ja pigem käppimiseks mõeldud, seega minu silmis väga eepiline trikk). Enda sõitudest kahjuks pilte pole. Võistluspaik on linnas, minu juures tunnise metroosõidu kaugusel. Tolle päeva lumi jäi ka kahjuks viimaseks. Tänaseks on maa täiesti must, mistõttu on terve päeva toas siseruumides ebamugavalt pime.
Võistluspaik
Eile sain järjekordset vene teeninduskultuuri imet näha kui põrusin sellega, et läksin kolmandaks kliendiks kassalindi järjekorras (võrdluseks siis, et kõrvalridades oli 5-6 inimest) - tundub ju esmapilgul õige valik? No mitte praegu üldse ei ole. Esimesel kliendil oli mure kaalutud juurviljadega, mistõttu noor kassapidaja pidi need uuesti üle kaaluma (loomulikult asusid kaalud teises poe otsas). Teise kliendiga juhtus aga see tore lugu, et kassapidajal polnud piisavalt vahetusraha. Hakkas teine viietonnisest tagasi andma ja pidi 4400 kliendile tagastama aga polnud 400 kuskilt võtta. Mõtles ja puuris, vaatas viiesajast, ning küsis kas tädil sajast on. Tädil muidugi oli sajane aga kassatädi oli selle minuti peale juba välja puurinud, et tegelikult pole tal sajasest abi. Niisiis tuligi kutsuda ülem-kassapidaja, kes võtmega teise kassa lahti teeks ja viiesajase lahti vahetaks. Loomulikult võttis ka see aega. Kurvastusega aga see lugu veel lahendust ei saa, sest suur juht otsustas enne alam-kassapidaja mure lahendmist tegeleda ühe kliendiga, kelle shampoon maksis 10 rubla rohkem kui oleks pidanud. Üks mure kaelast ära võttis ta oma jüngri ette ja vahetas kurja pilgu saatel viiesajase lahti. Lõpuks sai ka teine klient oma vahetusraha tagasi. Kogu see püha üritus võttis oma kümmekond minutit aega ning mina sain lolli näoga seda etendust pealt vaadata ja teise kliendiga antud klenditeenindust kiruda. Siin riigis kindlasti pole klient kuningas (vähemalt mitte sellistes sfäärides, kus mina toimetan). Sarnane juhtum oli täna ka toakaaslastel, kus klienditeenindaja järgmise inimese munakarbi ekslikult läbi tõmbas. Ilma võtmeta ei saanud ta seda tehingut muidugi tagasi võtta ning ka võtit polnud käepärast, mistõttu nii poisid kui ka ülejäänud vandersellid/ poejärjekordades seiklejad ootama pidid. Lõppes see sellega, et Saksa poiss andis alla ning maksis mittetahetud munade eest ja lahkus poest. Naljakas on see, et nii kassapidaja kui ka nende järel olnud noormees, kellele munad kuulusid vahtisid toakaaslasi lolli näoga ja ootasidki kuni maagiline kassavõti dzinni kombel kohale lendaks ega otsinudki omapoolset lahendust. Vot selline elu siin.
Fs board pretzel
Grupikas
EDIT: Tuleb välja, et mõni pilt ikkagi tehti minust ka.
Sünnal