Friday, November 23, 2012

Uued tuuled

Patricku kass Kla
Keegi pidas pulmi Balboa pargis, hakkasin pulmafotograafiks
Pärast roadtripi tegelesime põhiliselt couchsurfimise ja San Diego avastamisega. Esimeseks hostiks oli meil nibuneediga 41 aastane Patrick, kes andis meile häid tippe, mida kuhu vaatama minna ja kes oli hoolimata vanusest üks päris nooremeelne vend, kellega sai räägitud poliitikast, muusikast ja filmidest, magamiseks oli suur punane lahtikäiv diivan, kuhu ilusti kaks rasva magama mahtusid. Päevasel ajal olime väljas linna avastamas, sest Päts ei luband meil koju jääda, arvatavasti nägi näost, et muidu oleksime korteri tühjaks tassinud, aga tegelikult oligi see hea, et meil ei lubatud koju vedelema jääda, sest näha on päris palju seal linnas, märkimisväärseimad kohad olid imo Balboa Park, mis kujutas endast väga suurt parki kus oli mitmeid muuseume ning USS Midway museum, mis on endine lennukikandja millel on mitmed lennukid ja helikoptereid, seal sai tutvuda pilootide ja muude emalaeva crew elutingimustega, mis olid päris p*tsis ikka. Päts hostis meid pühapäevast reedeni.

Reedel panime LA-sse Lakersi mängu vaatama, mille hulgas saime näha ka Twilight Zone nimelist asja, lähemal uurimisel selgus, et tulemas on uus osa, mis esilinastub esmaspäeval, ning sajad inimesed, kes seal kino ümbruses telkisid, ootavadki just seda samust filmi, mis oli suht naljakas. Mäng oli cool, Lakers võitis, publikut oli palju, show oli võimas ja popcorni refill oli tasuta. Üpris viimasel minutil saime ka hosti endale, kelleks oli James. James oli mees, kes helistas 3 korda ja küsis kas me oleme San Diegos, samalajal kui me tema maja ees teda ootasime, kohale tuli ta oma Civicu ja ühe sõbraga, mõlemad olid purjus ja tahtsid burritot sööma minna, mida me ka tegime. Jamesil oli ka housemate Adam, mõlemad olid väga 420 sõbralikud ja näitasid lahkesti meile ka oma aeda, kus kasvasid tomatid, chillikaunad, kurgid (James oli taimetoitlane) ja kanep. Kui Pätsi kodu oli seest viisakas ja mõnus, siis nende kahe potheadi kodu oli suht mitte meie maitse, erinevate mõtteinimeste plakatid seintel, kuivand roosid ja palvehelmed igalpool, toad täiesti sitased ja haisevad, korralik hipi peldik ühesõnaga, tüübid ise olid jutu poolest täitsa lahedad sellid muidu, aga koristamisest polnud ilmselt kumbki kunagi midagi kuulnud. Õnneks samal öösel kui seal magama hakkasime jääma sai Andre smsi ühelt hostilt nimega Zenab (kutsusime Zen-iks teda), kes ütles, et võib meid hostida, niisiis järgmine päev saigi asjad kokku korjatud ja Zeni poole ajama pandud.

Joogid @ Firehouse
Zen elas Pacific Beachil suures ja ülimõnusas korteris, talle meeldis juua ja naerda hoolimata sellest, et ta 30 oli, suhtumiselt võis pakkuda, et tegemist on 20 aastase neiuga, mis sobis meile väga hästi, sest me polnudki veel nö San Diego ööelu näinud. Zen vedas meid oma lemmikkohta milleks oli Firehouse ja kuna ta seal veel töötas ka, siis sai ta tasuta jooke meile koguaeg, ning sebis guidodest turvamehed ära, et nood Andre ka veel sisse lubaks. Kõik oli perfect, päeviti käisime erinevates outletides riideid otsimas ja õhtuti kostitas Zen õlle või mõne shotiga jälle, vaatamata meie juhtumistele tema kodus oli tal alati chill ja shit happens suhtumine, mis tegi seal olemise eriti mahedaks. Ülimõnus pleiss kus viimase nädala sai veeta, kui lõpuks postkaardid saadetud, kingid ostetud ja kohvrid pakitud, Zeniga kinos käidud, oligi käes neljapäev, et San Diego lennujaama minna ja sealt lennukiga Hiina lennata, kus passisime 15h "Award-winning, amazing Guangzhou Airport"-is, mis oli päris korralik pellar ja ei kujuta ette mis awarde see koht võitnud on, lõpuks jõudsime kohale sihtpunkti milleks oli Perthi lennujaam, kuhu tulid vastu meile Ketlin ja Heikki (Andre õde ja tema bf), kes tõid väsinud pekid koju ära puhkama.

Jägermeister Albre uudistamas uut suksut, mille tegi kuulsaks Meelis Joost, Saab 9-5te!
Pärast paari tundi und saime üle pika aja taas kokku Kaspari ja Mihkliga, kellega ülejäänud päeva koos ringi sai käidud ja Mihklile uus autogi soetatud. Järgnevad paar päeva käisime ühe naise aias tööd tegemas, et rahad tasku saaks pista kohe ja tuju hea saaks, mis ka õnnestus. Nüüd oleme aktiivselt mõlemad tegelenud püsiva töökoha saamisega, ning nv-ks sai Andre jälle õnneks meile mingid otsad, kust siis jälle väiksed summad tasku saab panna. Vahepeal sain kokku veel Joanni ja Sandriga, kellega käisime tööbüroos ära ja üle pika aja sai muljet panna ja naerda igast sita üle mis juhtunud on, ning eile sai Andre endale auto, millega kohe siis Tauri ja Alani poole kihutasime.

Edaspidi ongi nüüd plaan siin stabiilsele joonele saada, et saaks kindlale tööle ja raha kõrvale panna, et järgmine aasta uuesti USA tripp ette võtta, sest vaadata on seal veel palju ja Las Vegast ei saanud nautida nii nagu oleks tahtnud, siis tuleb see kindlalt uuesti ette võtta.



City Beach






Saturday, November 3, 2012

MMEEERIKUH - FUCK YEA'

San Diego - Flagstaff - Grand Canyon - Las Vegas - Hoover Dam - Los Angeles - San Diego 1400+ miili (~2300km) 4 päeva

1. päev, sõit algas elevusega, polnud ju kumbki varem USA-s ringi sõitnud ja mina isiklikult kartsin isegi Tallinna liiklust, siis ei kujutanud ette mis n*ssimine seal 4-6 realistel maanteedel pihta hakkab, sellest hirmust sai suht kiirelt üle, kuna teed olid mõnusalt laiad ja päris kiirelt harjus ära sellise tempokama liiklusega, tee äärne loodus oli ilus ja väga muutlik, vahepeal olid suured mäed, siis järsku oli täiesti kõrb ja siis paari miili pärast võisid jälle olla kaktuste ja erinevate põõsastega ümbritsetud, vaatamist oli kõrvalistujale küllaga, aga ka juhina sai päris palju ringi vaadatud, sest liiklus oli kõrvalteedel üpris rahulik ja mõnikord sõitsime üksinda pikal sirgel mõned miilid. San Diegost startides olime lühikeselt riides, st pmst, et maika, lühikesed püksid ja varbavaheplätad, sihtpunkti jõudes märkasime esimese asjana, et inimesed kõnnivad ringi kinnaste, mütside ja jopedega, õues oli meie kohalejõudmise hetkel 1 kraad, hommikuks oli -7 kraadi, tänu sellisele tempimuutusele jäi sõber haigeks ka kohe, öö veetsime backpackeri dormis, mis oli odav, aga ka suht ebamugav.


2. päev, hommikul võtsime 1$ burgerid Carl's Jr. ligi ja panime ajama Grand Canyoni poole, vahepeal käisime lennumuuseumist ka läbi, mis oli päris huvitav, selle kõrval oli ka vanade autode muuseum, mille sai ka kiirelt läbi käidud, seal oli ainult max 10 autot, lennumuuseumis see eest mitukümmend lennukit külastajatele vaatamiseks pandud. Sealt edasi läks mitmekümne miiline sirge tee Grand Canyonini välja, autopilet oli 25$ ja see kehtis nädal aega. Rahvast oli päris palju, erinevaid hiinlasi, ameeriklasi ja muid rahvuseid. Vaade mis avanes, oli uskumatult võimas, seda kirjeldada on liiga raske, peab ise nägema, et uskuda. Seal vaatasime ringi kuskil 2h ja liikusime edasi Las Vegasesesse, kus otsustasime kohapeal endale ööbimise vaadata, leidsime mingi International dormhouse, kus siis võeti hea meelega ja odava raha eest jällegi vastu erinevast rahvusest noori, meie jagasime tuba mingi 4 eluvennaga kes olid LA-st tulnud Hangover 3 ööd tegema sinna, meil oli samuti plaanis linnapeal ringi käia ja ringi vaadata. Üks asi mis natuke häiris oli see, et kuna LV-s on neid stripikaid samapalju kui roostetäppe 20 aastasel Opelil ja nende klubide promojaid veel rohkem, siis iga 5m tagant oli mingisugune tüüp ligidal, kes pakkus enda visiitkaarti ja tasuta limo stripikani. Nägime hästi palju halloweeni meeleolus inimesi, kelle kostüümid olid uskumatult head, kahjuks pilti ei jõudnud nendega koos teha, aga Bumblebee, The Joker, Frankenstein jne, kõik väga hästi tehtud kostüümid. Sai mõned kohustuslikud pildikohad läbi käidud ja oligi aeg tagasi dormi minna, järgmise päeva plaane tegema hakata ja õllevinest uinuda.

3. päev, algas enamvähem samamoodi, et ärkasime, autosse stuff ja sööma ja siis Hoover Dami poole tagasi, ilus kõrge tamm, palju turiste jne. Pärast seda panime LA poole ajama, kohale jõudes läksime ühte hotelli, mis eelnevalt välja oli vaadatud, kohapeal selgus, et hotell on odav, naised on ilusad ja joogid on tasuta, super, "võtame kohe kaks ööd". Õhtuti käis seal mingi pidu, päris palju erinevaid rahvuseid oli koos, kuna me tahtsime normaalselt magada, siis ei viitsinud enam dormroomiga huiata ja võtsime privaattoa mille hinnavahe oli väga väike. Päeviti käisime LA peal Hollywoodi silti vaatamas, Walk of Fame kõndisime läbi, mis väga erilist muljet ei jätnud, kuna erinevad noored "kodutud" siltidega need weed jne olid selle suht hõivanud. Vahepeal ostsime mingilt vanamehelt Star Mapi, mispidi otsisime P.Diddy, Tailor Swifti ja David Beckhami majad üles, kedagi neist muidugi ei näinud, sest ühel oli suur värav hekiga maja ees lihtsalt läbi mille ei näinud majagi, nn Beckhami elukohas sama keiss ja Swifti maja oli üldse mingi ridaelamuboks, nii et ilusti tõmmati persed lohku 10$ kaardiga. Õhtul jälle tagasi hotelli, poest soodushinnaga mingi väike jook ligi ja seal siis seda rüübet lahendama.

4. päev, kuna meil otsest plaani edasi polnud minna enam, siis mõtlesime, et äkki võtame veel ühe öö tolles hostelis, aga kuna seal olid kõik toad Halloweeni tõttu broneeritud siis otsustasime minna mujale. Pärast mitut eksimist, millest üheks oli Comptoni linnaosa, kus kartsime, et suured mustad mehed varastavad meid paljaks, otsustasime San Diegosse tagasi tulla, niisiis panimegi San Diegosse tagasi, kus käisime õhtul veel Pacific Beachil ja lõpuks saime rahulikult oma madratsile magama.



Üldiselt, kui kedagi huvitab veel siis autoks oli 3.7L mootoriga 2012 aasta Dodge Charger, benakulu jagunes 125 dollarit näkku, kõige odavam bensiin mida paarist jaamast võtsime oli 3.60 dollarit gallon, 1 gallon on 3.78l. Teed olid valdavalt heas korras, ainult paaril korral oli tunne, et teedeehitajad olid mällaris olnud.


KÕIK PILDID ON MINU TEHTUD JA KEEGI EI KASUTA NEID ILMA MINU LOATA