Thursday, December 22, 2016

Lahkuminek

Paula - Serkan - Michaela 
Kätte on jõudnud jõuluaeg, mis tähendab ühtlasi seda, et paljud hakkavad kodudesse tagasi minema. Paari hea sõbraga jätsin sel nädalal hüvasti ja kes teab millal uuesti näeb. Vähemalt on olemas diivanid kuhu potsatada kui Euroopasse minek on. Ilm on ka siin praegu eriti kusine, mistõttu oleks tänavatel ilmselt uiskudega mugavam liikuda kui traditsiooniliste jalavarjudega. Loomulikult libedatõrjet siin ei teha.

Poe ees olev avalik uisuväli
Tänaseks on enamus eksamid sooritatud, alles vaid üks vene keelse aine eksam. Hinded head aga seda eelkõike õppetaseme pärast. Esmaspäeval sooritasin oma elu kiireima eksami - kulus sellele kõigest üks minut, sest õppejõu kehva inglise keele oskuse tõttu ei soovinud ta minuga pikemalt arutada. Vaatas vaid lõpuprojekti ühte lehte ja viskas viie kirja. Venemaa veel nii arenenud pole, et hindeid virtuaalselt märkida, mistõttu peavad kõik õpilased tähtsa paberiga (kohalikud päevikuga) õppejõududelt allkirju kogumas käima. Omaette põnev oli üks eksam, kus küsimuse olid nii vigases inglise keeles kirjutatud, et kohati tundus nagu "riddle me" ülessanne. Üks näide ka: "Heart shake, arc shake, frost crack are can be found...". Seega kohati oli raske aru saada, mida õppejõud vastusena näha soovib. Õnneks sain oma nelja kätte, vaidlesin natuke õppejõuga ka kuid kuna hinne pole tähtis siis jätsin asja sinna paika. Vene keele eksami sain ka tehtud ning võib öelda, et B1 tase on olemas, küll aga peab tunnistama, et B2-ni on pikk maa minna. Pärast eksameid käisime kursakatega viimast ühist lõunat natuimas kohalikus Peterburgeris.
Serkan ja Matej burksi nosimas
Banya pesuruum
Nädala tegemistest tasub kindlasti ära mainida Vene sauna ehk баня külastamist. Tunniajane metroosõit ja pea 10 eurone pilet olid seda lõõgastust väärt. Kokku olime seal umbes kolm tundi: vihtlesime, muljetasime ja hüppasime külma vanni. Proovisime mõlemaid saunu, nii Soome kuiva sauna kui ka Vene niiske sauna ära, ning võitjaks osutus seekord kohalik kraam. Segasaunale kohaselt käisid kõik alasti ringi, mistõttu puudusid ka riietus- ja pesukabiinid. Selline mõnus hipikommuuni tunne. Kohalikud hipid mängisid alternatiivinstrumente puhkeruumis, seega live muusika ja snäkid/tee olid hinna sees. Lõpuks koju jõudes pidin ainult silmad kinni panema ja hea uni võiski alata.
Ma OXTA Parkis
OXTA Park teise nurga alt
Eelmisel nädalavahetusel käisin ühe kohaliku lauapargi avamisel. Mingisugust suurt üritust polnud aga esimesed hüpped siinkandis tehti lahti ja sai päris korraliku reililiini sõita. Pilet oli muidugi venemaa kohta väga kallis - 3 tundi maksis 1300 rubla (~20 eurot). Õnneks ei jõua enam üle kolme tunni nagunii sõita, seega oli see piisav. Õhtul läksime Coyote Ugly baar/klubisse ühe sõbranna viimast õhtut tähistama. Tegemist siis samanimelist filmi matkiva kohaga, kus neiud tantsivad baariletil ja valavad näljastele kõridele napsu kurku.



Baar nagu filmist
Eile, kolmapäeval, jõudsin ka kohalikul jõululaadal käia. Küll aga seoses vene tavadega mitte lääne jõule tähistada oli laadal kõigest kuus-seitse putkat, kus nii glögi kui ka natuke jõulunänni osta sai. Uisuväljak oli ka avataud aga kuna me jõudsime sinna nii hilja siis polnud sõitma mõtet minna. Küll aga käisime ühes anticafe´s lauamänge/fifat/pinksi/lauajalkat mängimas. Selliseid kohti päris palju siin, kus tuleb minuti eest maksta aga teed, kohvi ja snäkke saab piiramatus koguses tarbida. Selliseid mõnusaid hipsterikohti võiks Eestisse ka tekkida.
Uisuväli
Tüdrukud laadal
Pundiga 

Sunday, December 11, 2016

Tagasi Piiteris

Hetke hoiak
Eelmisel nädalal õnnestus nädalaks Eestisse põigata. Sai sünnipäeva tahistatud ja sõpradega paar head sõna vahetada. Kuutsemäel jõudsin ka paar korda käia ning isegi mõned õppetükid said olenemata puhkuse meeleolust tehtud. Ühtlasi olin ka Agu ja Ebe ametliku kooselu alguse tunnistajaks. Ja oligi nädal seljataga. Vananedes hakkab vist tõesti aeg kiiremini käima.
Päevpiltniku juures
 Kui Eestist lahkusin -8 kraadi juures siis Piiteris ootas mind ees korralik uisuväli, mis oli kaetud lopaga (kes seda sõna ei tea, pöörduge Mari Kirsi poole selgituseks), mistõttu kohvriga liikumine tekitas väga "positiivse" meeleolu. Õnneks võtsid toakaaslased käed avali vastu ning andsid ka omaltpoolt kingituse üle: samal ajal Kaasanist toodud T-särgi.

Kahur Leeningradi blokaadi muuseumi portaali ees
Nädal algas täielikult õppimise taktis, sest juba järgmisest nädalast hakkab eksamisesiooni ralli pihta ning kõik kursuseprojektid ja esseed vajasid kirjutamist. Selleks aga, et modernse raamatu taha mitte magama jääda sai ka vahel väljaski käidud. Ehk siis räägin nendest lähemalt. Teisipäeval mõtlesime Leningradi blokaadi muuseumit külastada. Eelnevalt sai muidugi internetist lahtioleku päevad kohalikult venekeelselt muuseumisaidilt järgi vaadatud, mis justkui ütlest et võiks sobiv päev olla. Kohale jõudes aga oli uks lukus ja kella laskmise peale tuli tõre babushka uksele, kes meil kiirelt pikalt saatis ja palus ukse peal olevaid lahtiolekuaegu silmitseda. Õnneks oleme kõik Vene tavadega harjunud ja otsustasime ilusat ilma nautida ja väikese ringiga tagasi metroopeatusesse kõndida. Üle pika aja sai ka päikest näha, mis tänu uuele telefonile ja kaunile Neevale maaliliseks fotoks sai ühendatud. Kolmapäeval oli Ermitaaži mingisugune tähtpäev, mille puhul korraldati valgusshow. Mõnda aega tagasi "Light Festival´i" valgusetendusega võrrelda ei anna: kestis vähem, teema oli igavam ja kurat, tuule käes oli külm kah. Vähemalt oli hea kodust välja saada. Reedel kursakaaslase juures väike oleng seoses tema kodulinna sõprade külas käiguga. Laupäev sai sisustatud kultuurselt. Kõigepealt Piiteri nurgataguseid, ehk siis käisin kirbuturul. Esimene osa turust nägi suhteliselt Sepaka moodi - viisakad majad, hinnad väljas ja ruumi liikuda. Mida kaugemale kõndisid seda kitsamaks olukord läks ning osta sai kõike: hakklihamasinast kuni kasutatud aluspüksteni, ka vanad tööriistad ja muu pudi-padi, mida vanaisa garaažist leida võib. Järgmine nädal lähen ilmselt uuesti, et üks Zenit kaamera osta, teen natuke enne kodutööd ja loodan, et läheb kaubaks. Teine kultuurikülastus oli Polaarmuuseumi, kus sai peamiselt Vene polaaravastustega tutvutud. Kuna muuseumitädidel nagu ka kõigil teistel töölistel on siinmaal aja peale minek, siis 10 minutit enne sulgemist hakati meid välja talitama ja seda taaskord mitte viisakalt - no mis sa teed. Enne metroole minekut käisime ka kohalikust hipsteriurkast läbi (disclaimer: ei ole midagi hipsterite vastu). Koht suhteliselt Telliskivi ja Aparaadi moodi, kuid oma kesklinna asukohast tingituna väga kitsas ja nõukapärane. Loodan mõnipäev sinna uuesti minna ja seal keskuses rohkem ringi uudistada. Õhtu lõppes aga sellega, et ühika liftis (mida kasutame teisele korrusele minemiseks võib-olla üks kord kuus) kohtusime ühe tüdrukuga, kes pidas enda sünnipäeva paar korrust ülevalpool ning kutsus ka meid sinna. Saime kõvasti vene keelt toakaaslastega purssida ja vaadata kuidas noored vene tüdrukud sünnipäev tähistavad.  Olenemata väsimusest läksin pühapäeval Dimaga Igora mäekuurorti lauda sõitma. Piletihind oli päris krõbe aga tänu nutikale planeerimisele saame sama piletiga ka mõni teine päev sõitma minna - ostsime 18 liftikorra pileti aga kasutasime ära vaid pooled. Sõitsime offpistet lähedal asuval MTB rajal, mistõttu tuli vaheapeal ka natuke jalutada, et tagasi rajale jõuda. Pull ikka. Peangi nüüd otsad kokku tõmbama, et homseks õppimismaratoniks puhata. Parafraseerides kuulsat pealtnägijat, ütlen teile - lugemiseni.

Neeva kanalite idüll
Päiksepaisteline kirikuvaade
valgusshow
Kirbuturu melu
Öö muuseumis
Omadega mäel
Keskus