Praegu Ralfi pool väikse seltskonnaga, ise täna kaine sang - kas või pisut haigena ei tasu juua (jätke see meelde). Täna õhtul viivad kõik teed ilmselt Retrole ja sellepärast mõtlesin, et peaks ka eelmise nädala Retrost kirjutama, which was fucking badass.
Alustaks sellest, et soojendus algas pihta Hansu pool, kuhu ise jõudsin poole üheksa paiku. Eest leidsin suurema osa SuEma crew'st, üllatuskülalistena ka KaurJ ja Ralf's bro from da Norway - Demo. Sai seal mauratud ja juttu räägitud tükk aega - sakk hakkas juba vaikselt sisse tulema. Lõpuks maandusid Hansu pool ka Kristo, Hr. Puhm, Margo ja mõned inimesed veel, plaan kõigil ühine - Illukas. Kiired kõned taksole, kohale helistati neid 2, aga vabandused ühele taksistile, kes seekord klientidest ilma jäi =) - kained autojuhte oli piisavalt (props to Rait the Leinus ja Marten "Slax" Lillemäe). Kluppi jõudes oli kogu teema veel rahulik, sai mõningate tuttavatega juttu räägitud ja niisama ringi nillitud. Lõpuks sai möll hoo sisse ja siis voolas alksi juba päris normaalselt ja tantsupõrandat nautis loendamatu arv inimesi. Local moneyboss (kes teab, see teab) käristas paar XXL mojitot välja ja sealt edasi läks kogu lugu juba ulme poole. Mingi kell otsustasime Ralfiga, et oleks aeg lahkuda ja kuhugi puppi jooma minna - esimene call oli ZumZum, aga see raibe oli kinni. Mainima peab veel seda, et Illukast väljudes oleks Demo ja mingite mölakatega peaaegu ussitamiseks läinud, aga selle suutsime ära hoida. Igatahes - jõudsime ZumZumi juurde, mis oli kinni ja paar sammu edasi ja suund oli Poole Kuue poole ja õlled kohe ligi. Poole Kuue teenindaja suutsime päris tilti ajada, aga välja õnneks ei visatud. Küll aga oleks Demole peaaegu ment kutsutud, kohe pärast seda, kui jälle oleks ussitamiseks läinud, G4S jõudis siiski sekkuda. Järgmine kõne taksole ja suund oli (siin mu mälu enam eriti hästi ei taha töödata) vist mäki drive-inni. Sealt mingi random saast ligi, mis eriti alla ei läinud. Edasi Hernesse, kust mingi kotitäis õlmareid ligi tuli, mida ma isegi ei üritanud jooma hakata. Sealt otse Ralfi cribi, kus uni kõik insta maha murdis. Hommikul puhusin 1.99 mis oli suhteliselt mida-vittu-kuidas-nii-moment ja sealt kooli.
Täna siis uus katse. Kui seekord ka palju ussitamisohtlikke olukordi tekib, siis peab seda posti täiendama, seniks Nuudel out.
Wednesday, December 29, 2010
Eile
Ärkan üles, ilm on ilus, linnud laulavad - tulemas on hea mäepäev.
Plaan oli ilus: ärgata 9 ja hiljemalt 11 kohal olla.. läks aga nii, et Kaspari juurest saime liikvele alles kell 12.
Kui me juba 3 minutit sõitnud olime ja hullumaja(KasparG kodu hahaha) parklast välja hakkasime keerama, kohtusime me paremalt tulnud toyota corollaga. Vallid tee ääres nii suured ja teed nii kitsad ning libedad et väike koks oli vältimatu.. nii et panime rängalt matsu eile!!! Joostide vanal saabil ei juhtunud midagi peale vasaku esitule kojamehe mis niikuinii ei töödanud ma arvan. Toyotal bumper mõlkis ja mõrane.. veidi. et siis, RÄNK MATS OLI!!!
Tund aega läks siis selle sündmuse tõttu raisku.. vahepeal selgus ka et mäele ei või minna kuna Mell on pahane. Aga lõpuks, kell 1, saime me liikvele!
Olles juba terve tee Kuutsele ilusti vastu pidanud ja kohale jõudmiseni veel 300 meetrit, sõidab kitsal teelõigul üks viisakas härra meile ~60ga vastu, tee ise nii kitsas et selline möödumine vajab omajagu manööverdamist.. kuna tema sellest lugu ei pidanud kohtusime meie valliga ja jäime hetkeks täitsa kinni. Jee
Aga vanale turbosaabile ei ole mingid vallid takistuseks, veidi kuuma ja saimegi välja.. ainult et armatuuri vahelt hakkas korralikult suitsu tulema, me Kristoga kohe tagaistmetelt minekut, EI VÕI IIAL TEADA JU! Aga õnneks midagi hullu ei olnud :D aga päris ulmeline kuutsele minek oli küll.
Kohapeal oi aga lõbus, hooaja esimene päev pargis ju, how cool is that.
Midagi teha ei julenud (vigastus või luumurd tähendab minu jaoks väga masendavat kuud sõjaväes, vigased jäetakse nädalavahetusteks sisse kah.. peavad ju paranema.
Aga siiski oli väga lõbus ning Kassu ja mingilmääral ka OG arengut oli tore näha.
Kuutselt minema, õhtuks plaan Raxi poole minna kes väikestviisi sünnipäeva pidas.
Tegime siis õlled ja rääkisime pea terve õhtu üksteise võidu neid lõputuid sõjaväelugusid. Kiku ja Rax olid mõlemad küll õhutõrjes aga erinevates rühmades niiet nende elu oli üsnagi erinev. Mina jällegi täiesti teisest kohast ja nii see õhtu läks. Neljaks koju, OG lasi taksoga ka üle ning saime me siis lõpuks koju, Raxi juurest 135.- mis muidu oleks no, 70 :D a mis seal ikka.
Täna kõik retrole, haige möll!
OG joobki õlut! see ei ole nali, ta ostis õlled ise ja jõi neid vabatahtlikult!
Leidsin sussi seest sellise asja.. karm värk.
Ja kõigele lisaks.. Minu iidolid
Plaan oli ilus: ärgata 9 ja hiljemalt 11 kohal olla.. läks aga nii, et Kaspari juurest saime liikvele alles kell 12.
Kui me juba 3 minutit sõitnud olime ja hullumaja(KasparG kodu hahaha) parklast välja hakkasime keerama, kohtusime me paremalt tulnud toyota corollaga. Vallid tee ääres nii suured ja teed nii kitsad ning libedad et väike koks oli vältimatu.. nii et panime rängalt matsu eile!!! Joostide vanal saabil ei juhtunud midagi peale vasaku esitule kojamehe mis niikuinii ei töödanud ma arvan. Toyotal bumper mõlkis ja mõrane.. veidi. et siis, RÄNK MATS OLI!!!
Tund aega läks siis selle sündmuse tõttu raisku.. vahepeal selgus ka et mäele ei või minna kuna Mell on pahane. Aga lõpuks, kell 1, saime me liikvele!
Olles juba terve tee Kuutsele ilusti vastu pidanud ja kohale jõudmiseni veel 300 meetrit, sõidab kitsal teelõigul üks viisakas härra meile ~60ga vastu, tee ise nii kitsas et selline möödumine vajab omajagu manööverdamist.. kuna tema sellest lugu ei pidanud kohtusime meie valliga ja jäime hetkeks täitsa kinni. Jee
Aga vanale turbosaabile ei ole mingid vallid takistuseks, veidi kuuma ja saimegi välja.. ainult et armatuuri vahelt hakkas korralikult suitsu tulema, me Kristoga kohe tagaistmetelt minekut, EI VÕI IIAL TEADA JU! Aga õnneks midagi hullu ei olnud :D aga päris ulmeline kuutsele minek oli küll.
Kohapeal oi aga lõbus, hooaja esimene päev pargis ju, how cool is that.
Midagi teha ei julenud (vigastus või luumurd tähendab minu jaoks väga masendavat kuud sõjaväes, vigased jäetakse nädalavahetusteks sisse kah.. peavad ju paranema.
Aga siiski oli väga lõbus ning Kassu ja mingilmääral ka OG arengut oli tore näha.
Kuutselt minema, õhtuks plaan Raxi poole minna kes väikestviisi sünnipäeva pidas.
Tegime siis õlled ja rääkisime pea terve õhtu üksteise võidu neid lõputuid sõjaväelugusid. Kiku ja Rax olid mõlemad küll õhutõrjes aga erinevates rühmades niiet nende elu oli üsnagi erinev. Mina jällegi täiesti teisest kohast ja nii see õhtu läks. Neljaks koju, OG lasi taksoga ka üle ning saime me siis lõpuks koju, Raxi juurest 135.- mis muidu oleks no, 70 :D a mis seal ikka.
Täna kõik retrole, haige möll!
OG joobki õlut! see ei ole nali, ta ostis õlled ise ja jõi neid vabatahtlikult!
Leidsin sussi seest sellise asja.. karm värk.
Ja kõigele lisaks.. Minu iidolid
Sunday, December 26, 2010
QC!
Kõik Kuutsemäele parki, sest see on ülikõva.
Mõtlesin, et kirjutan midagi vähe tsiviilelust siia. Sõdur Hannes läheb ka täna mäele ja veendub ise ka pargi võludes. Jee, Suema.
Täna ja eile oleme olnud Rahingel LAN-partyl. @ Peep´s place.. Rein, Tamm, Hannes, Kaur, Ralf, Orm, Junn.
Mõtlesin, et kirjutan midagi vähe tsiviilelust siia. Sõdur Hannes läheb ka täna mäele ja veendub ise ka pargi võludes. Jee, Suema.
Täna ja eile oleme olnud Rahingel LAN-partyl. @ Peep´s place.. Rein, Tamm, Hannes, Kaur, Ralf, Orm, Junn.
Friday, December 24, 2010
SBK
Nagu mõned teist võibolla mäletavad läksid paar suema liiget oktoobris täitma oma kohustust riigi ees, nad läksid ajateenistusse.
Siin väike 'tsenseerimata' ülevaade sellest mida mina seal sõduri baaskursuse (edaspidi: SBK), ehk esimese kahe ja poole kuu jooksul tegin.
Esimesed paar nädalat olid täis klassitunde (kaitseväe seadusandlus) ja rividrille. Igapäevane oli ka varustusega mässamine- kasutamine ja mis kõige tähtsam: selle hooldamine. Kui enamus meist juba mõistis kuidas olla ja kuidas sõjaväes käituda, läksid ka õppetunnid mõnusamaks, lisandusid meditsiin ja relvaõpe. Trenni sai ka tehtud, pea iga päev oli kehaline kasvatus, mis ei ole kindlasti võrreldav samanimelise tunniga koolis. Jalgpalli ja lõbusaid asju võib teha nädalavahetusel, vabal ajal. Keskmiselt kõverdasime käsi ~300 korda päevas.. vähemalt alguses, kui igasugused asjad meelest ära läksid või ebakorrektselt tehtud olid. Mõne ajas see ikka korralikult närvi aga ajateenistust tulebki aegajalt võtta kui head trenni, muidu võib lolliks minna. Neljas nädal möödus topograafia lainel ja tipnes proovirännakuga mille pikkuseks 15km, täisvarustuses mis kaalub ~45kg. Kardetud rännak ei osutunudki nii hirmsaks kui vanad olijad rääkinud olid, samas.. neil oli +30 kraadi kah selle ajal. 3 tundi ja 2 minutit oli meie rühma aeg mäletamist mööda. Ka viies nädal möödus topograafiat õppides, tähtis asi tuleb hästi omandada. Orienteerumine oli ka põhiteema kogu SBK jooksul, mis mul kusjuures päris hästi välja tuli. Proovirännakul olin mina kaardilugeja kes rühma õigesse kohta viis ja kelle eksimuse korral kõik mitu kilomeetrit rohkem oleks pidanud kõndima, õnneks kõik sujus.
Ja kätte jõudiski nädal kuus ning metsalaager!
Kui tavainimene vaimusilmas üritab ette kujutada, mida see sõjavägi endast kujutab siis üldiselt nähakse vist just seda- Elamine telkides, kaevikute kaevamine, mudas roomamine, katelokist(iga sõduri parim sõber- söögivalmistamise ja söömise komplekt, potskud ja nugalusikaskahvel ja tops ja primus) söömine, paukpadrunitega täristamine, öine ahjuvalves ja patrullis passimine, häired jne!
Esimene päev algas 'üllatusliku' häirega kasarmus, kotidrakmed autode peale ja minek keskpolügoni aladele. kohale jõudes kiire metsas käitumise instruktaaž ja lahingpositsioonide jaotus, näidati ära kohad kuhu me hakkame oma kaevikuid kaevama. Vahepeal õpetati ka katelokis sööki valmistama, lahe oli.. Söögid söödud ja katelokid SAMBLAGA (vett ei ole raisata)puhastatud asusime telkide kallale, telk ise sai kiirelt üles aga camovõrgu peale panek on tõeline nuhtlus. Esimese õhtu nali: reamees 1: Oleks loogiline, et nüüdseks on siin ka WC et nr 2le minna. reamees 2: Ma ei tea kui loogiline see WC oleks aga peldik võiks küll olla. Ütleme nii, et sõjaväes on sellised naljad naljakamad kui muidu ja konkreetset sõnavahetust sai mitu päeva naerdud.
Teine päev ja suur õppus Scoutspataljoni vastu.. ehk siis meie, kel väljaõpe pmst puudub vs. kaitseväe eliit Scoutspataljon neljakordse ülekaaluga.. Võitja oli juba alguses teada. Aga siiski andsime me neile kõva lahingu.
Hommikul kell 6 läksime positsioonidele, viis tundi ootasime.. maskeeritult, kändude taga lamades kuni vastane lõpuks kohale jõudis. Lahing ise oli pull, kuigi 2/3 meie meestest kohe alguses maha võeti. Ise pidasin lõpuni vastu, vedas.
Terve kolmanda päeva kaevasime kaevikuid, neljanda päeva (selleks päevaks oli maha sadanud ka esimene lumi!) veetsime välioskuseid õppides ja saime häireid. Reede õhtuks saime kasarmusse.. Telgis oli küll hea magada, aga pärast metsalaagrit oli väga rõve olla, kõik riided märjad, kõik kohad liivased. Õppisime kasarmut hindama.
Siis üllatati meid ühel päeval sellega, et pool rühma sai Rakverre Jürgen Veberit vaatama minna, olin üks neist ja päris tore oli vahepeal korraks tsiviili minna.
Ühel heal päeval tegime näidislõhkamise vahepeal taktikalist lumesõda. 1. rühm vs 2. rühm.. see oli lahe. Seitsmes nädal möödus pioneeriasjandust õppides, lõhkamised ja tõkete rajamised.
Kolmapäeval toimus üks rängemaid asju SBK jooksul. Nimi sel kolmnurklaager, mis kujutab endast väga vaikset viisi veeta öö vastaseohtlikus alas. Magasime siis telkmantlist (170x80cm kile pmst) tehtud varjualustes ja magamiskotis, -15 kraadi oli sel ööl. magamine polnudki nii hull kui algul tundus, aga hommik ja asjade kokku panemine oli väga 'meeldivalt jahe' tegevus.
Kaheksandal nädalal saime mõned tunnid käsivõitlust relvata ja relvaga. Toimus ka 8 km kiirrännak. Vahepeal käisime Rakveres kossu vaatamas, Tarvas vs TTÜ, väike tsiviilimaitse suus jälle.
Üheksas nädal möödus relvi tundma õppides, relva eriala (kuulipildur/tankitõrjur) mees saab ka minust alates jaanuarist. See oli ka Monika nädal, kompaniis oli kõrgendatud valmisolek, varustus voodite all valmis häireks 'Monika' mida kuuldes peavad kõik maja ees inimeste päästmiseks valmis olema. Ise ma seda häiret ei saanud aga 6 meest rühmast käisid kedagi välja kaevamas küll keset ööd. Muidu oli Monika aeg täis lume rookimist, kahe meetri kõrgused hanged ju tee peal täitsa ees.
Kümnes nädal tähendas sideõpet ning kardetud, kõikvõimast ja kõigele punkti panevat SBK lõpurännakut.
Rännak oli karm, esimesel päeval läbiti 25km täisvarustuses ja mööda värskelt lükatud kuid väga pehmeid metsateid, seljas 45kg head-paremat. Pärast ~8 tundi kestnud kõndimist jõudsime laagripaika, kus õnneks olid telgid juba püsti ja me saime süüa ja puhata. Teine päev algas vara, äratus kell 5. Läbida tuli 20km, päeva naelaks osutus 4km lõik üle põllu. Sirge tee, igas suunas silmapiirini põld. Jäine tuul puhub otse näkku. Hea oli.
Aga inimene unustab katsumused kiirelt ja pärast sauna kasarmus ei tundunudki, et seljataga on elu raskeim kogemus.. aga kõndides oli ikka väga rõve olla, õlgadele pandud raskus ajas hulluks ja minutit olid kui tunnid.
Pärast rännakut läksid päevad palju mõnusamaks, meisse hakati suhtuma kui SBK läbinud sõduritesse, näiteks relvapuhastuse ajal lubati raadio klassist mängima panna, ulme kuna raadiot polnud keegi ju üle kahe kuu kuulnud rohkem kui paaril korral.. Sky plus top 40 oli, sellised väiksed asjad valmistavad väga palju rõõmu igatahes :D
Viimane ja üheteistkümnes nädal algas eksamitega, kolme päevaga tegime me neid tervelt 11 tükki. Ööl vastu neljapäeva anti meile ööhäirega kätte pioneeripataljoni embleemid ja sõdurieksami märgid (erinevad värvid tähistavad erinevat tulemust- kuld, väga hea hõbe, hea hõbe, pronks ja roheline märk) ning SBK sai ametlikult oma lõpu. Mina lõpetasin väga hea hõbeda ja rühmaülema kiitusega hea arengu eest :D Kiku ja Ilves said ka väga hea hõbeda. Neljapäeval vande andmine, väiksed toimetused ja koju!! ! !
SBKst jäid muidu head mälestused, oli halbu ja häid aegu millest kõigest eluks palju kasulikku kaasa sai. Kõvasti kergemaks tegi selle normaalne seltskond ja väga lahedad jaokaaslased(toakaaslased) kellega sai alati nalja. Vabasid hetki oli piisavalt ja liiga haigeid karistusi ei määratud ka kellelegi. Süüa sai korralikult ja toit oli hea- kes aega teenima läheb, valige Tapa.
Kui viksiplekk pärast koristamist endiselt maas on. Tuuning camopulgaga
Kui keegi voodis lebotamisega vahele jäi ja 1. jao kutid tema ja tema voodiga majatiire tegid.
Kui kapilukk lahti ununes sain ma sellist meelespead kaasas kanda, kaks päeva.
mina koristamas
Kutid lebos, pärast proovirännakut. (muidu maas lebotamine keelatud)
Metsalaagri nostalgia
Mina ja Ahmed telgis - metsalaager.
Kolmnurklaagri teisel päeval ehitasime pioneeritõkkeid.
Toakaaslased
Kasutatud toakaaslase üleskirjutisi.
Christian adds:
Minupoolt ka siis kerge ülevaade, mis toimus minu ja Ilvese elus, võibolla mõned veel ei tea, aga esimene erinevus seisnes erinevates väeosades meie ja Hannese vahel ja ülejäänud erinevused tulevad juba igapäeva elust. Niisiis algas meiegi teenistus basic asjade õppimisega, nii mõnedki said erinevat moodi pumbata valede pöördumiste eest, meelde on jäänud kord, kus üks mees kiiruga pistis malelaua endale kapi alla ning hiljem, kui seersant (edaspidi srs) selle leidis, saime kõik toenglamangus malet mängida, iga mees pidi tegema ühe käigu ja laua edasi järgmisele lükkama, kui nupud ümber läksid, läks laud algusesse tagasi, fun times. Igaljuhul, mida aeg edasi, seda paremini jäid asjad meelde, keegi ei tahtnud enam eksida, kuna õpiti, et lampi ennast higiseks pumbata ei ole väga mõnus. Esimesse metsalaagrisse minek ei olnud meil õnneks nii toores, nagu Hannesel, aga paras porno oli seal olla ikka. Pimedas metsas toimetamine ei ole ikka väga mulle isiklikult meelt mööda, sellest tingituna sai ka päris vähe seal söödud, kuna isu lihtsalt polnud. Mäletan viimast ööd, kui telk juba suland lund läbi ajas, riided oli märjad, sealhulgas ka alusmatt ja magamiskott, kõigil tuju jumala nullis, ainult ropendamine käis, väidetavalt pidi meil ööseks olema 6-7 kotti puid, millega ilusasti ahi maasikas hoida, paraku ärkasin umb. 2 paiku öösel üles, üle keha lõdiseses ja nähes, et ahi on praktiliselt ära kustunud, küsisin, et "Mis toimub?", tuli välja, et puud olid otsas. Oi seda viha ja verbaalset vulgaarsust, kui teisedki magajad seda kuulsid, lõpuks pärast konkreetset ropendamist läks Ilves teise jao telki ja tuli tagasi uue kotitäiega, tuju jälle norm, aga paar tundi hiljem jälle puud otsas, uni ei olnud kõige parem, võib nii öelda. Viimasel laagripäeval oli muidugi tuju kõigil üleval, saab ju kasarmusse sooja teki alla tagasi, kuid enne seda oli veel üks päris kõva külmaga päev lasketiirus, mis ei olnud eriti meeldiv märgade riiete ja peaaegu gangreenis sõrmedega. Pärast lasketiiru tõusis tuju veelgi kõigil, kuna kasarmu oli veel lähemale tulnud, kuid enne seda oli VEEL üks asi, milleks oli 8km kiirrännak rakmete ja relvaga, mis oli praktiliselt jooksmine ja kiirkõndimine pooleks jagatuna, ütleme nii, et kuna ma polnud viimase 24h jooksul peale ühe väikse Halva midagi söönud, siis rännaku lõpuks olin mina isiklikult ikka täiesti sodi omadega, siinkohal avaldan tänu tiimikaaslasele, kes aitas varustuse tassimisega ja mind pidevalt tagant surkis, et ma teepeal kokku ei kukuks. Õhtul saun ja varustuse hooldus ning magama, oi kui hea. Teine metsalaager oli juba pisut lõbusam, maastik oli tunduvalt ilusam ja seal oli ka juba mulle endale millegipärast meeldivam olla, lumi oli juba selleks ajaks korralik maha sadanud ja lihtsalt silmaga seda ilu silmates oli iga päev tunduvalt parem olla. Ilmadega joppas ka tugevalt, enamik päevi oli taevas päike ja tuult mitte väga, mõnus. Tunnid olid kõvasti huvitavamad kui eelmine laager, ning sai harjutada erinevaid patrullimis ja jaoliikumise mooduseid. Unega olid seekord aga sitasemad lood, kuid see-eest oli meil korralikum, suurem ja kuiv telk, mis oli päris tugev motitõstja. Viimasel ööl saime kuskil 6-7 häiret nii, et unest saime praktiliselt ainult mõelda. Umbes kella 4 paiku saimegi selle kõige tugevama häire, kui vastane peale surus ja meie pidime oma moonaga ta tagasi suruma, seal pidime kasutama kõiki siiamaani omandatud teadmisi ja kogemusi, et asi näeks hea välja, kuna meid jälgiti ka kõrgemate kaitseväelaste poolt. Lahing oli suht reaalne, kuulda oli valangutega ussitamist, eriti valjud lõhkepaketid ei lasknud kaevikus magama ka jääda, nii et tegevust jätkus. Joostes enda kaevikusse ja kõrvale vaadates märkasin, et Ilvese kaevikus on juba 2 venda, ning kumbki nendest pole Ilves ise, a noh kaua ei jõudnud mõelda, kuna juba minuti pärast oli rms Ilves ka ennast ilusasti minu selja taha minu kaevikusse ära parkinud. Ussitamine võis alata, naljakaks tegi selle momendi asjaolu, et mul oli rühma kõige väiksem kaevik, kuhu ma ise napilt sisse mahtusin, niisiis arvas Ilves, et oleks kõige õigem minu kiivri pealt lasta, mida me ka tegime. Igaljuhul, adre voolas ja und ei tulnud, väga lahe oli. Pärast teist metsalaagrit oli veel läbida SBK lõpurännak, mis kujunes ka päris ägedaks, kui nüüd tagantjärele meenutada. Asi mis ennast kripeldama jäi oli see, et kuna meie rännakujaos oli üks reamees, kes ei jaksanud enda asju tassida ja alati maha jäi, ka siis, kui me tema asjad omavahel laiali jagasime ja talle ainult tema tühja seljakoti selga jätsime ning tagatipuks kõik eksamid praktiliselt miinimumpunktidele tegi, keeras meie jao punktid täiesti persse ja seetõttu 8. koha saime, pani mõtlema küll, et kuidas üks vend võib nii munn olla. Kui 8 venda jõuavad kanda endaga 50kg asju läbi lume metsas kaasas, siis kuidas ei jõua 1 vend hoida enda 3kilose kotiga tempot, ulme. Igaljuhul sai ta läbi tehtud ja võite ette kujutada kui hea tunne oli tollel õhtul, kui kasarmusse tagasi jõudsime, ränk. Sellele järgnes päev, kus saime veel oma varustust hooldada, sealhulgas ka kasarmut ilusti puhtaks pesta, ja oo jaa, väga lõbus oli ikka vaadata, kuidas kõigil näod peeretasid peas, õhtul saime ka oma väeosa embleemid mis tekitas jälle elevust ja rõõmsust kõigi seas. Viimasel päeval saime ära antud vande, mis oli üsna uhke ning pärast seda oma sõdurieksami märgid, millele järgnes veel kerge ajudenuss srs-i poolt, ning siis kodu minek. SBK oli päris lõbus, kohati küll mine munni tunne, aga siiski oli iga raskuse ületamine jälle väga uhke ja motiveeriv. Rühm oli meil ka väga õnnestunud, seda mainis ka rühmaülem, kes viimasel päeval tõdes, et me oleme tema parim olnud siiamaani, väga väga mõnus. Eriti kiidan enda jaokaaslasi, kellega päevast päeva sitta sai korraldatud ja tuju üleval hoitud, väga väärt vennad. Tagantjärele mõeldes kiidan tugevalt ka meie rühma juhtkonda, kes olid ka kaks väga huvitavat kuju, mõlemad suhtumiselt üpris erinevalt, aga see lisaski igasse päeva veidi vürtsi. Aitäh tähelepanu eest ja ma naudin nüüd oma Coronasid edasi! :)
Siin väike 'tsenseerimata' ülevaade sellest mida mina seal sõduri baaskursuse (edaspidi: SBK), ehk esimese kahe ja poole kuu jooksul tegin.
Esimesed paar nädalat olid täis klassitunde (kaitseväe seadusandlus) ja rividrille. Igapäevane oli ka varustusega mässamine- kasutamine ja mis kõige tähtsam: selle hooldamine. Kui enamus meist juba mõistis kuidas olla ja kuidas sõjaväes käituda, läksid ka õppetunnid mõnusamaks, lisandusid meditsiin ja relvaõpe. Trenni sai ka tehtud, pea iga päev oli kehaline kasvatus, mis ei ole kindlasti võrreldav samanimelise tunniga koolis. Jalgpalli ja lõbusaid asju võib teha nädalavahetusel, vabal ajal. Keskmiselt kõverdasime käsi ~300 korda päevas.. vähemalt alguses, kui igasugused asjad meelest ära läksid või ebakorrektselt tehtud olid. Mõne ajas see ikka korralikult närvi aga ajateenistust tulebki aegajalt võtta kui head trenni, muidu võib lolliks minna. Neljas nädal möödus topograafia lainel ja tipnes proovirännakuga mille pikkuseks 15km, täisvarustuses mis kaalub ~45kg. Kardetud rännak ei osutunudki nii hirmsaks kui vanad olijad rääkinud olid, samas.. neil oli +30 kraadi kah selle ajal. 3 tundi ja 2 minutit oli meie rühma aeg mäletamist mööda. Ka viies nädal möödus topograafiat õppides, tähtis asi tuleb hästi omandada. Orienteerumine oli ka põhiteema kogu SBK jooksul, mis mul kusjuures päris hästi välja tuli. Proovirännakul olin mina kaardilugeja kes rühma õigesse kohta viis ja kelle eksimuse korral kõik mitu kilomeetrit rohkem oleks pidanud kõndima, õnneks kõik sujus.
Ja kätte jõudiski nädal kuus ning metsalaager!
Kui tavainimene vaimusilmas üritab ette kujutada, mida see sõjavägi endast kujutab siis üldiselt nähakse vist just seda- Elamine telkides, kaevikute kaevamine, mudas roomamine, katelokist(iga sõduri parim sõber- söögivalmistamise ja söömise komplekt, potskud ja nugalusikaskahvel ja tops ja primus) söömine, paukpadrunitega täristamine, öine ahjuvalves ja patrullis passimine, häired jne!
Esimene päev algas 'üllatusliku' häirega kasarmus, kotidrakmed autode peale ja minek keskpolügoni aladele. kohale jõudes kiire metsas käitumise instruktaaž ja lahingpositsioonide jaotus, näidati ära kohad kuhu me hakkame oma kaevikuid kaevama. Vahepeal õpetati ka katelokis sööki valmistama, lahe oli.. Söögid söödud ja katelokid SAMBLAGA (vett ei ole raisata)puhastatud asusime telkide kallale, telk ise sai kiirelt üles aga camovõrgu peale panek on tõeline nuhtlus. Esimese õhtu nali: reamees 1: Oleks loogiline, et nüüdseks on siin ka WC et nr 2le minna. reamees 2: Ma ei tea kui loogiline see WC oleks aga peldik võiks küll olla. Ütleme nii, et sõjaväes on sellised naljad naljakamad kui muidu ja konkreetset sõnavahetust sai mitu päeva naerdud.
Teine päev ja suur õppus Scoutspataljoni vastu.. ehk siis meie, kel väljaõpe pmst puudub vs. kaitseväe eliit Scoutspataljon neljakordse ülekaaluga.. Võitja oli juba alguses teada. Aga siiski andsime me neile kõva lahingu.
Hommikul kell 6 läksime positsioonidele, viis tundi ootasime.. maskeeritult, kändude taga lamades kuni vastane lõpuks kohale jõudis. Lahing ise oli pull, kuigi 2/3 meie meestest kohe alguses maha võeti. Ise pidasin lõpuni vastu, vedas.
Terve kolmanda päeva kaevasime kaevikuid, neljanda päeva (selleks päevaks oli maha sadanud ka esimene lumi!) veetsime välioskuseid õppides ja saime häireid. Reede õhtuks saime kasarmusse.. Telgis oli küll hea magada, aga pärast metsalaagrit oli väga rõve olla, kõik riided märjad, kõik kohad liivased. Õppisime kasarmut hindama.
Siis üllatati meid ühel päeval sellega, et pool rühma sai Rakverre Jürgen Veberit vaatama minna, olin üks neist ja päris tore oli vahepeal korraks tsiviili minna.
Ühel heal päeval tegime näidislõhkamise vahepeal taktikalist lumesõda. 1. rühm vs 2. rühm.. see oli lahe. Seitsmes nädal möödus pioneeriasjandust õppides, lõhkamised ja tõkete rajamised.
Kolmapäeval toimus üks rängemaid asju SBK jooksul. Nimi sel kolmnurklaager, mis kujutab endast väga vaikset viisi veeta öö vastaseohtlikus alas. Magasime siis telkmantlist (170x80cm kile pmst) tehtud varjualustes ja magamiskotis, -15 kraadi oli sel ööl. magamine polnudki nii hull kui algul tundus, aga hommik ja asjade kokku panemine oli väga 'meeldivalt jahe' tegevus.
Kaheksandal nädalal saime mõned tunnid käsivõitlust relvata ja relvaga. Toimus ka 8 km kiirrännak. Vahepeal käisime Rakveres kossu vaatamas, Tarvas vs TTÜ, väike tsiviilimaitse suus jälle.
Üheksas nädal möödus relvi tundma õppides, relva eriala (kuulipildur/tankitõrjur) mees saab ka minust alates jaanuarist. See oli ka Monika nädal, kompaniis oli kõrgendatud valmisolek, varustus voodite all valmis häireks 'Monika' mida kuuldes peavad kõik maja ees inimeste päästmiseks valmis olema. Ise ma seda häiret ei saanud aga 6 meest rühmast käisid kedagi välja kaevamas küll keset ööd. Muidu oli Monika aeg täis lume rookimist, kahe meetri kõrgused hanged ju tee peal täitsa ees.
Kümnes nädal tähendas sideõpet ning kardetud, kõikvõimast ja kõigele punkti panevat SBK lõpurännakut.
Rännak oli karm, esimesel päeval läbiti 25km täisvarustuses ja mööda värskelt lükatud kuid väga pehmeid metsateid, seljas 45kg head-paremat. Pärast ~8 tundi kestnud kõndimist jõudsime laagripaika, kus õnneks olid telgid juba püsti ja me saime süüa ja puhata. Teine päev algas vara, äratus kell 5. Läbida tuli 20km, päeva naelaks osutus 4km lõik üle põllu. Sirge tee, igas suunas silmapiirini põld. Jäine tuul puhub otse näkku. Hea oli.
Aga inimene unustab katsumused kiirelt ja pärast sauna kasarmus ei tundunudki, et seljataga on elu raskeim kogemus.. aga kõndides oli ikka väga rõve olla, õlgadele pandud raskus ajas hulluks ja minutit olid kui tunnid.
Pärast rännakut läksid päevad palju mõnusamaks, meisse hakati suhtuma kui SBK läbinud sõduritesse, näiteks relvapuhastuse ajal lubati raadio klassist mängima panna, ulme kuna raadiot polnud keegi ju üle kahe kuu kuulnud rohkem kui paaril korral.. Sky plus top 40 oli, sellised väiksed asjad valmistavad väga palju rõõmu igatahes :D
Viimane ja üheteistkümnes nädal algas eksamitega, kolme päevaga tegime me neid tervelt 11 tükki. Ööl vastu neljapäeva anti meile ööhäirega kätte pioneeripataljoni embleemid ja sõdurieksami märgid (erinevad värvid tähistavad erinevat tulemust- kuld, väga hea hõbe, hea hõbe, pronks ja roheline märk) ning SBK sai ametlikult oma lõpu. Mina lõpetasin väga hea hõbeda ja rühmaülema kiitusega hea arengu eest :D Kiku ja Ilves said ka väga hea hõbeda. Neljapäeval vande andmine, väiksed toimetused ja koju!! ! !
SBKst jäid muidu head mälestused, oli halbu ja häid aegu millest kõigest eluks palju kasulikku kaasa sai. Kõvasti kergemaks tegi selle normaalne seltskond ja väga lahedad jaokaaslased(toakaaslased) kellega sai alati nalja. Vabasid hetki oli piisavalt ja liiga haigeid karistusi ei määratud ka kellelegi. Süüa sai korralikult ja toit oli hea- kes aega teenima läheb, valige Tapa.
Kui viksiplekk pärast koristamist endiselt maas on. Tuuning camopulgaga
Kui keegi voodis lebotamisega vahele jäi ja 1. jao kutid tema ja tema voodiga majatiire tegid.
Kui kapilukk lahti ununes sain ma sellist meelespead kaasas kanda, kaks päeva.
mina koristamas
Kutid lebos, pärast proovirännakut. (muidu maas lebotamine keelatud)
Metsalaagri nostalgia
Mina ja Ahmed telgis - metsalaager.
Kolmnurklaagri teisel päeval ehitasime pioneeritõkkeid.
Toakaaslased
Kasutatud toakaaslase üleskirjutisi.
Christian adds:
Minupoolt ka siis kerge ülevaade, mis toimus minu ja Ilvese elus, võibolla mõned veel ei tea, aga esimene erinevus seisnes erinevates väeosades meie ja Hannese vahel ja ülejäänud erinevused tulevad juba igapäeva elust. Niisiis algas meiegi teenistus basic asjade õppimisega, nii mõnedki said erinevat moodi pumbata valede pöördumiste eest, meelde on jäänud kord, kus üks mees kiiruga pistis malelaua endale kapi alla ning hiljem, kui seersant (edaspidi srs) selle leidis, saime kõik toenglamangus malet mängida, iga mees pidi tegema ühe käigu ja laua edasi järgmisele lükkama, kui nupud ümber läksid, läks laud algusesse tagasi, fun times. Igaljuhul, mida aeg edasi, seda paremini jäid asjad meelde, keegi ei tahtnud enam eksida, kuna õpiti, et lampi ennast higiseks pumbata ei ole väga mõnus. Esimesse metsalaagrisse minek ei olnud meil õnneks nii toores, nagu Hannesel, aga paras porno oli seal olla ikka. Pimedas metsas toimetamine ei ole ikka väga mulle isiklikult meelt mööda, sellest tingituna sai ka päris vähe seal söödud, kuna isu lihtsalt polnud. Mäletan viimast ööd, kui telk juba suland lund läbi ajas, riided oli märjad, sealhulgas ka alusmatt ja magamiskott, kõigil tuju jumala nullis, ainult ropendamine käis, väidetavalt pidi meil ööseks olema 6-7 kotti puid, millega ilusasti ahi maasikas hoida, paraku ärkasin umb. 2 paiku öösel üles, üle keha lõdiseses ja nähes, et ahi on praktiliselt ära kustunud, küsisin, et "Mis toimub?", tuli välja, et puud olid otsas. Oi seda viha ja verbaalset vulgaarsust, kui teisedki magajad seda kuulsid, lõpuks pärast konkreetset ropendamist läks Ilves teise jao telki ja tuli tagasi uue kotitäiega, tuju jälle norm, aga paar tundi hiljem jälle puud otsas, uni ei olnud kõige parem, võib nii öelda. Viimasel laagripäeval oli muidugi tuju kõigil üleval, saab ju kasarmusse sooja teki alla tagasi, kuid enne seda oli veel üks päris kõva külmaga päev lasketiirus, mis ei olnud eriti meeldiv märgade riiete ja peaaegu gangreenis sõrmedega. Pärast lasketiiru tõusis tuju veelgi kõigil, kuna kasarmu oli veel lähemale tulnud, kuid enne seda oli VEEL üks asi, milleks oli 8km kiirrännak rakmete ja relvaga, mis oli praktiliselt jooksmine ja kiirkõndimine pooleks jagatuna, ütleme nii, et kuna ma polnud viimase 24h jooksul peale ühe väikse Halva midagi söönud, siis rännaku lõpuks olin mina isiklikult ikka täiesti sodi omadega, siinkohal avaldan tänu tiimikaaslasele, kes aitas varustuse tassimisega ja mind pidevalt tagant surkis, et ma teepeal kokku ei kukuks. Õhtul saun ja varustuse hooldus ning magama, oi kui hea. Teine metsalaager oli juba pisut lõbusam, maastik oli tunduvalt ilusam ja seal oli ka juba mulle endale millegipärast meeldivam olla, lumi oli juba selleks ajaks korralik maha sadanud ja lihtsalt silmaga seda ilu silmates oli iga päev tunduvalt parem olla. Ilmadega joppas ka tugevalt, enamik päevi oli taevas päike ja tuult mitte väga, mõnus. Tunnid olid kõvasti huvitavamad kui eelmine laager, ning sai harjutada erinevaid patrullimis ja jaoliikumise mooduseid. Unega olid seekord aga sitasemad lood, kuid see-eest oli meil korralikum, suurem ja kuiv telk, mis oli päris tugev motitõstja. Viimasel ööl saime kuskil 6-7 häiret nii, et unest saime praktiliselt ainult mõelda. Umbes kella 4 paiku saimegi selle kõige tugevama häire, kui vastane peale surus ja meie pidime oma moonaga ta tagasi suruma, seal pidime kasutama kõiki siiamaani omandatud teadmisi ja kogemusi, et asi näeks hea välja, kuna meid jälgiti ka kõrgemate kaitseväelaste poolt. Lahing oli suht reaalne, kuulda oli valangutega ussitamist, eriti valjud lõhkepaketid ei lasknud kaevikus magama ka jääda, nii et tegevust jätkus. Joostes enda kaevikusse ja kõrvale vaadates märkasin, et Ilvese kaevikus on juba 2 venda, ning kumbki nendest pole Ilves ise, a noh kaua ei jõudnud mõelda, kuna juba minuti pärast oli rms Ilves ka ennast ilusasti minu selja taha minu kaevikusse ära parkinud. Ussitamine võis alata, naljakaks tegi selle momendi asjaolu, et mul oli rühma kõige väiksem kaevik, kuhu ma ise napilt sisse mahtusin, niisiis arvas Ilves, et oleks kõige õigem minu kiivri pealt lasta, mida me ka tegime. Igaljuhul, adre voolas ja und ei tulnud, väga lahe oli. Pärast teist metsalaagrit oli veel läbida SBK lõpurännak, mis kujunes ka päris ägedaks, kui nüüd tagantjärele meenutada. Asi mis ennast kripeldama jäi oli see, et kuna meie rännakujaos oli üks reamees, kes ei jaksanud enda asju tassida ja alati maha jäi, ka siis, kui me tema asjad omavahel laiali jagasime ja talle ainult tema tühja seljakoti selga jätsime ning tagatipuks kõik eksamid praktiliselt miinimumpunktidele tegi, keeras meie jao punktid täiesti persse ja seetõttu 8. koha saime, pani mõtlema küll, et kuidas üks vend võib nii munn olla. Kui 8 venda jõuavad kanda endaga 50kg asju läbi lume metsas kaasas, siis kuidas ei jõua 1 vend hoida enda 3kilose kotiga tempot, ulme. Igaljuhul sai ta läbi tehtud ja võite ette kujutada kui hea tunne oli tollel õhtul, kui kasarmusse tagasi jõudsime, ränk. Sellele järgnes päev, kus saime veel oma varustust hooldada, sealhulgas ka kasarmut ilusti puhtaks pesta, ja oo jaa, väga lõbus oli ikka vaadata, kuidas kõigil näod peeretasid peas, õhtul saime ka oma väeosa embleemid mis tekitas jälle elevust ja rõõmsust kõigi seas. Viimasel päeval saime ära antud vande, mis oli üsna uhke ning pärast seda oma sõdurieksami märgid, millele järgnes veel kerge ajudenuss srs-i poolt, ning siis kodu minek. SBK oli päris lõbus, kohati küll mine munni tunne, aga siiski oli iga raskuse ületamine jälle väga uhke ja motiveeriv. Rühm oli meil ka väga õnnestunud, seda mainis ka rühmaülem, kes viimasel päeval tõdes, et me oleme tema parim olnud siiamaani, väga väga mõnus. Eriti kiidan enda jaokaaslasi, kellega päevast päeva sitta sai korraldatud ja tuju üleval hoitud, väga väärt vennad. Tagantjärele mõeldes kiidan tugevalt ka meie rühma juhtkonda, kes olid ka kaks väga huvitavat kuju, mõlemad suhtumiselt üpris erinevalt, aga see lisaski igasse päeva veidi vürtsi. Aitäh tähelepanu eest ja ma naudin nüüd oma Coronasid edasi! :)
Saturday, December 18, 2010
Ride safe!
See nädal on olnud busy meil paljudel. Neljapäeval käisime mäel OttKärSON-iga filmisime Monika klippi ja õhtu poole aitasime MarkAirforceDuubasel Kuutsemäe parki ehitada. Park on nüüd juba väga impressive ja saab teha algust suuremate airidega. Nii, et reedel tegin hommikul kiire kooli tiiru... Pällile reff ära antud ja nato test ka sooritatud. Lendasin mom-iga mäele. Sai tehtud kiire trenn.. vVväga ilus ilm oli.. umbes 2 tunni jagu.. siis läks uduseks.. aga õnneks õhtu poole pärast väikest pausi läks õnneks jälle selgeks ning sai edasi sõita. Niisiis sõitke palju lauda ning ride SAFE! with a helmet.
Kiiver pähe jobikad!
MassCrew & Suema co. MOOOOO MOOOO MOOOONIKA. MONIKA!
Orm.
Kiiver pähe jobikad!
Safety First from torstein horgmo on Vimeo.
MassCrew & Suema co. MOOOOO MOOOO MOOOONIKA. MONIKA!
Klipp 2, Monika from Ott Kärson on Vimeo.
Orm.
Wednesday, December 15, 2010
QC-l 15.dets 2010
Kuna minul enne 7.jaanuari suusalaagrit koolis midagi ei toimu.. siis on kõige õigem otsus mäel käia. Täna liitusin siis Kommertsi tripiga. Suema-st oli kaasas Kristo Cruz.
Ormtastic!
Ormtastic!
Sunday, December 12, 2010
Tsauuu äää
Kes siis veel ei tea, siis siseka juures on avatud väike lumelauapark, kus on üks box ja üks rail. Ma üritan homme sinna sõitma ka minna.
Reede-pühapäev sai veedetud Kuutsemäel. Laupäeval olid maandumised kehvad, mistõttu me lollitasime ja proovisime GoPro erinevaid filmimis võtteid. Täna sai päris korralikult filmitud, siinkohal tänud Marile, et ta viitsis filmida, ja poisid õppisid ka uusi trikke. Tõnis Tein maandus bsKORKviie + sai mõnusa faciali hiljem. Loodetavasti paneb keegi video ka kokku. Üks pilt QC alumisest 9m kikkerist.
Reedel käisin Tamme, Peebu, Otto ja Seenega tantsumuusikat kuulamas peol nimega christmaSEXtreme. Ma tulin suht varakult ära seega ei oska palju sellest rääkida. Kui keegi huvi tunneb käskige Tammel siia midagi kirjutada.
Reede-pühapäev sai veedetud Kuutsemäel. Laupäeval olid maandumised kehvad, mistõttu me lollitasime ja proovisime GoPro erinevaid filmimis võtteid. Täna sai päris korralikult filmitud, siinkohal tänud Marile, et ta viitsis filmida, ja poisid õppisid ka uusi trikke. Tõnis Tein maandus bsKORKviie + sai mõnusa faciali hiljem. Loodetavasti paneb keegi video ka kokku. Üks pilt QC alumisest 9m kikkerist.
Reedel käisin Tamme, Peebu, Otto ja Seenega tantsumuusikat kuulamas peol nimega christmaSEXtreme. Ma tulin suht varakult ära seega ei oska palju sellest rääkida. Kui keegi huvi tunneb käskige Tammel siia midagi kirjutada.
Monday, December 6, 2010
Suema update.
Mõtlesin, et teen väikese ülevaate sellest mis teoksil. Mina ja Kaspar käisime kolm päeva mäel.
Nii hea oli jälle kuutsemäel sõita, friikaid süüa ja niisama sama sõpradega juttu ajada.
Järgmine reede ma usun saame juba pargis sõita. Loodame parimat.
Seniks kuni ma videode tegemise probleemi ei suuda lahendada üritame midagi kokku miksida koostöös MASSCREW-ga.
Siit siis hooaja esimesed klippid.
MASSCREW: feat Kaspar G
HOW COOL IS MAGIC (By Kevin Kok): feat Kaur
Pühapäeval toimus järgekordne Suema vs Vrk jalgpalli kohtumine/võistlus/mäng/trenn.
Tulemust ei oska öelda. Seisu vist ei loetud aga kohtumine oli tasavägine. pildid siit-> http://fotoalbum.ee/photos/kaarii/sets/1089485/?page=1&seek=1
Orm.
Nii hea oli jälle kuutsemäel sõita, friikaid süüa ja niisama sama sõpradega juttu ajada.
Järgmine reede ma usun saame juba pargis sõita. Loodame parimat.
Seniks kuni ma videode tegemise probleemi ei suuda lahendada üritame midagi kokku miksida koostöös MASSCREW-ga.
Siit siis hooaja esimesed klippid.
MASSCREW: feat Kaspar G
Klipp 1 from Ott Kärson on Vimeo.
HOW COOL IS MAGIC (By Kevin Kok): feat Kaur
how cool is magic.(ep.10) from Kevin Kok on Vimeo.
Pühapäeval toimus järgekordne Suema vs Vrk jalgpalli kohtumine/võistlus/mäng/trenn.
Tulemust ei oska öelda. Seisu vist ei loetud aga kohtumine oli tasavägine. pildid siit-> http://fotoalbum.ee/photos/kaarii/sets/1089485/?page=1&seek=1
Orm.
Friday, December 3, 2010
Meelis Joost 39!
Ormi ja Kiki isa sai täna 39! ÕNNE ÕNNE ÕNNE! PIIIIIIIIIIIIIIIIIDU!
Orm: Läksin eile Kärsonitega mäele. Olin esimene nii, et avasin hooaja Kuutsemäel. Tagasi Alliku ja Erikuga.. Otepäält Kristjani vanaema juurest ka läbi ning koju.
Täna hommikul käisin raskejõustikus. Nüüd jälle Kärsonitega mäele nagu ka homme ja vast ka pühapäeval.
Wednesday, December 1, 2010
Matemaatika
Ma olin täna 5h matemaatika maailmas - tund, olümpiaad + järeltöö. Homme mäele peale kooli, seal näeb vb!
Naised saunas rääkisid, et vb saab varsti tartus ka korralikult sõita (sarnaselt pealinna laulukaga).
Naised saunas rääkisid, et vb saab varsti tartus ka korralikult sõita (sarnaselt pealinna laulukaga).
Subscribe to:
Posts (Atom)
