Saturday, August 11, 2012

Perega reisul


Ukraina kõrgeima mäetipu lähedal xDxD
Kuna blogi on suhteliselt surnud, mõtlesin, et kirjutan oma puhkusest. Nimelt päev peale rhcp kontserdit  hakkasime perega ukraina poole liikuma. Marsruut algas Tartust ja lõppes otsesõiduga, umbes 24h, Ukrainasse. Teepeal oli üleminek eurotsoonist välismaailma silmaga nähatav. Isegi Poola sitad teed tunduvad Ukraina „augu sees kaks suuremat auku“ teede kõrval nagu taevane kingitus. Selline tunne on küll, et nõukogude aeg on tagasi tulnud. Teedel valdavalt sõidavad ladad, nivad ja vanad sõjaväe masinad. Uusi autosid kohtab üpris harva ja tänavatel liiguvad inimesed lehmi karjatades. Kahe hobusega vanker on ka väga popp liikumisvahend. Õnneks on inimesed sõbralikud ja lahked ning üldiselt on kõik õrnalt odavam kui kodumaal. Nt bensiini liiter on alla 1,1 euro ja 5 korralikku jäätist sai 2,2 euroga.
 
Ma niisama
Sookolliga
Meelelahutusliku kohapealt oleme käinud erinevaid vaatamisväärsusi linnades vaatamas ja mägedes matkamas. Esimesel matkapäeval sai kohe Ukraina kõrgeim tipp Hoverla (2061m) vallutatud.  Kui meie olime matkavarustusega siis mõned klemmid tulid tippu, kusjuures tee sinna oli päris raske, varbavahekatega ja kalja lürpides. Sel päeval tuli kilometraasiks ligikaudu 30km. Teised matkapäevad on lebomad olnud, neist ei hakkaksi pajatama.  Lisan paar illustreerivat pilti kah, olge mõnusad!
Yaremchast läksime Hoverla otsa ja sealt Solotvino’sse, mis oli selline enamvähem kuurortlinn. Seal olid nimelt soolajärved, kus siis rahvas sai oma keha turgutada ulmeliselt soolases vees solgutades. Basseinis jalgu polnud võimalik põhja panna,  sest soolane vesi hoidis keha niimoodi vee peal, et uppumine oleks koõvasti rohkem energiat võtnud, kui veepeal püsimine. Peale ujumist sai viimast korda Ukraina „mini-supermarketit“ külastatud, kus vajalikku toidukraami pidi müüjatädi käest küsima. Üks asi, mida Ukrainast kindlasti ostma peab on viin, sest see kraam on veega pmst samas hinnaklassis. Liitrine kohalik viin maksis nelja euro kanti. Ukrainast sai lahkumine ette võetud Rumeeniasse Musta mere poole. Üleminek Ukrainast Euroopasse (Rumeenia) oli võimas – augud asendusid teedega ja ladad daciatega. Küll aga külaelu jäi sarnaseks – hobused ja kaarikud kihutavad mööda teid ringi.

!!!Brazzers presents!!!
Venna sünnipäev
Rumeenia liikluskultuur sobib meie liiklushuligaanidele Kaurile ja Ralfile, sest seal olid kiiruspiirangud vähetähtsad ja kui sul „kiire“ oli võisid ka punase tulega üle panna või ummiku korral võisid kõrvalreast kõige ette sõita. 50ne alas mendile 100ga radarisse sõita, nii et viimane ei teinud teist nägugi ei olnud harv juhus. Kahjuks on aga Rumeenias snickersite hulk üpris suur. Meil suutsid kaagid telgi eeskoja otsast lõigata (prolly noaga) ja toidukott läks kah autost lappama.

Ma niisama vol2
Mari niisama kindluses

Lõpuks siis kodus tagasi, seljataga 5290km, mis sai läbitud 93h50min-ga, keskmine kiirus 55km/h ja keskmine kütusekulu 7,0l/100km. Kuna jutt on kirjutud lõikudena, võib esineda mõningaid stiilierinevusi.

 Olge mõnusad ja nautike seda suvekest niikaua, kui seda veel on!

5 comments:

  1. telgi eeskojaga suht palju peale hakata :D

    ReplyDelete
  2. :D:D päris nõme lugu.. aga tundub et on tore reis ja olge mõnusad

    ReplyDelete
  3. tublid! actually cool story bro

    ReplyDelete