Suusa-ja lauafilm Kus Lumi On?

Põhimõttelist oli nii, et umbes nädal tagasi saatsin kus on lumi? Korraldustiimile kirja, et oleksin huvitunud osalemisest blogimisvõistlusel ning paar päeva hiljem sain ka vastuse, et olen kutsutud kus on lumi? esilinastusele sõpruse kinno 13.novembril kell 8. Enne veel kui sain movie´t kuvama toimus kino ees väikesemat sorti jam. Punane vaip, valgus, lumi, vints,wilumaa, wisnap, lohh, kaamerad, turistid, bäkk jne. Jämmi ajal olin oma algatuslikult liiklusreguleerija, seda sellepärast kuna hoogu tõmmati tänava pealt kus oli tipptunni tõttu üsna tihe liiklus mis kulges täpselt üle hoovõturaja. Aga kõik sujus ja mingil hetkel oli isegi mõningat sorti publik kogunenud, mis siis, et umbes pooled olid soomlased kõrval olevast hotellist. Mingi hetk sai see üritus läbi ja me läksime ottiga autot parkima mis oli halvasti ajatatud kuna kui me tagasi jõudsime siis olid kõik juba sees järjekorras ja headest istekohtadst ei saanud isegi unistada. Enne sisenemist anti veits energiat red bulli näol ja ka soodustempli õhtuseks afterpartyks.



Filmist siis nii palju, et umbes esimesed kümme minutit oli mul seda üsna keeruline jälgida sest mingi joobnu minu vasakul käel sundis mind plaksutama ja kätt üles tõstma. Õnneks see isik lahkus oma sõprade tungival soovil peagi saalist ja ma sain rahus filmi nautida. Väga raske on midagi esimese mulje järgi öelda sest film oli üsna tempokas: kiired laulud, ei oldud kahjuks slowmotionit kasutatud, aga mulle meeldis näiteks see, et filmis oli Petsi Usbekistani heliski tripi kaadrid ja Val Thorenz. Petsi part meeldis mulle sellepärast kuna varem olin ma ainult kuulnud millega ta tegeleb ja mis sorti mees on aga nüüd sain ka filmilindi vahendusel parema ülevaate.

Minu arust on selles filmis parimad osad Tuulekal ja Pärlel. Tuulekas sest tal oli hea streeti part ja Pärle sest tal oli selle juurde veel lisada võimas ja seikluslik lumelauareis Indiasse. Mainimata ei saa Marko, Mario ja Oti sõitu. Kuid Oti osa mind küll eriti ei vaimustanud sest paljud tema uued ja raskemad trikid ei olnud sees või ei olnud filmitud. Aga Marko ja Mario osadega jäin ma rahule. Eriti äge oli vaadata klippe, mis olid filmitud minu kodulinnas, Tartus. Ja veel eriti need kohad kus oleme ise sõitnud ja filminud ning kohad kuhu veel ei ole jõudnud või mille peale ei ole isegi tulnud.

Mul on hea meel, et seda filmi ei tehtud kiirelt. Mulle meeldis filmi üldine ülesehitus ja tempo. Aga mõni aeglustatud kaader oleks võinud ikka olla. Õnneks olid filmis veel lahedamad ja veel naljakamad sõitjate introd.

Ma usun, et kui ma vaatan seda filmi veel paar korda, oskaks ma rohkem selle kohta rääkida. Õnneks ei pea ma uut võimalust kaua ootama sest ma lähen arvatavasti 20.november seda uuesti vaatama. Kindlasti soovitan seda filmi paljudele vaatamiseks ja usun, et see ei jää viimaseks üliheaks teipfilmiks!





Orm-Gregori Joost