DUDE, WHERE'S MY HOODIE?

Pärast eestikaid käisime Konsumist läbi, võtsime joogid ja crashisime kuskil Otepää kortermajas (kas keegi üldse teadis, et Otepääl on kortereid?). Pärast mõnda ringi jooke otsustasime rahvast juurde kutsuda, kuna Kaur ei saanud kuidagi Tartust tagasi Otepääle ning Orm tundis ennast üksikuna. Ühest kõnest piisas, et siia kutsuda kamp kohalikke, kellega arutlesime tugevalt selle üle, kas Helpi peaks minema kohe peale uste avamist või oleks ägedam stiilselt hilineda. Mingil hetkel ajasime siiski joped selga ja hakkasime klubi poole jalutama.

Õnneks oli meie place'ist Helpi vaid umbes 300m, seega ei tundnud keegi muret ka varahommikul kojusaamise pärast. Olime just majast välja saanud, kui leidsime äkki mingi eriti ägeda iglu. Umbes poole meetri paksuste jääseinade vahel oli piisavalt ruumi kahe tooli jaoks ja isegi katus oli väga korralik ja toestatud. Peale seal joomise jätkamist muutus küll veidi keeruliseks iglu väiksest sissepääsust uuesti välja saada, kuid peagi jätkasime oma teekonda. Orm demonstreeris meile oma ülikoolis omandatud füüsilisi võimeid ning spurtis ees. Tegelik põhjus jooksmiseks oli küll see, et tal oli vaja lumevalli taga põit tühjendada, kui keegi teine ei vaadanud..

Meie lootus, et sõitjad tasuta Helpi sisse saavad osutus nagu tavaliselt pettumuseks, kuid kuna olime vaatamata oma trippimisele kohale jõudnud enne südaööd, polnudki hind nii kirves. Esialgu oli klubi veel täiesti tühi ning tantsupõrandal tantsisid vaid kaks tsikki (keda võis peo lõpupoole näha koos ühes tüdrukute vetsukabiinis amelemas). Istusime siis maha ja hakkasime ootama, et rahvas koguneks ja pidu käima läheks.

Mingil hetkel hakkasid dj'd paremat muusikat mängima ning ka tantsupõrandal läks elu käima. Need kes juba klubisse jõudes täis ei olnud, jõudsid varsti samasse konditsiooni. Rahvast oli siiski vähem kui eelmise aasta aftekal. Seetõttu oli raske ka normaalseid naisi leida - kõik ilusamad olid juba kinni ja teiste ilusamaks joomiseks ei jätkunud kõigil piisavalt finantsi.. Siiski leidus tsikke, keda sai jagatud ka mitme mehe vahel.

Umbes kella kolmeks oli enamus rahvast ära liikunud - tantsupõrandal õõtsusid veel vaid need, kes endale veel kojuminekukaaslast polnud leidnud. Tüdrukute vetsust kostis karjeid. "Aga mis ma selle kuradi lapsega teen!". Orm tundis, et ta kõht on tühi ja jooksis Meranosse. Otsustades, et oleks samuti aeg koju minna, hakkas ka Tupsu Help'ist korteri poole liikuma (koos koksiklaasiga). Selle peale, kui turva käskis Tupsul klaasi tagasi tuua, saatis kutt ta lihtsalt tuimalt perse.

Kui mina lõpuks korterisse jõudsin, oli uks pärani lahti, tuli põles, Orm magas lahtiste silmadega diivanil, hambad irevil ja Tupsu lebas riietega voodis, ise mahakukkumise äärepeal. Kui neilt endalt hommikul muljeid küsida, tuli nende suust vaid meeleavaldus: "LÄTLASED ON VÄRDJAD!" Hommikul avastas Tupsu enda jopetaskust avamata õlle, Ormile meenus, et ta oli öösel enda rummi kuskile Otepää peale ära peitnud (nüüd muidugi peidukohta mäletamata) ning enda pusa asukohast polnud Ormil samuti mingit aimu.

Üritan nüüd post'i ruttu lõpetada, kuna läpakas millele seda kirjutan on kergelt ..tupsune. Nimelt rääkis Tupsu mulle huviatava loo, kuidas ta pidevalt tupsu läpaka ääre peal hoiustab ning vahel õhtul magama minnes ka kogemata läpaka kaane nii kinni lööb, et tupsud vahele jäävad.

Muide, hommikul käisid meie juurest läbi veel tsikid, kes olid just lätlaste juurest mingist korterist tulnud. Ühel lätlasel oli selle peale, et neiu temaga rääkis, kõvaks läinud. Eks lõunanaabrid on siis hea toonusega..

Aga nüüd hakkaks hea meelega mäele liikuma ja KAISA: sex on the Grex!