5, 6 ja aftekas.

Viies päev tõi meid Räpinast Otepääle. Sõit rutiinne ja pärast Haanja päeva ka üsna kerge. nii vahe- kui ka lõpufinish olid mäe otsas, ma lõpus kuues jee. suht uhke.
Öömaja pakkusid meile Reinu vanavanemad ja jällegi oli katus peakohal. Võidujooks magamiskohtadele ja asjade pakkimine tehtud, läksime Pühajärvele ujuma/võrkpalli mängima/pesema (kolmel õhtul viiest pidime mõnes veekogus pesemisega leppima).
Vahepeal lõhkus Kiku poeskäigul Santsi ratta ära, käikar peeneks.
Õhtul mõned joogid ning tekkis plaan Otepää lokaale vallutama minna. Läksimegi, aga kuna tasuta meid kuskile ei lastud ja eelarvega kõigil kitsas käes ei mindudki kluppi. Nägime hoopis tuttavat tüdrukut Tallinnast kes sõbrannadega Otil aega veetsid, tulid külla ka. Poistel hea olla, viis päeva olid ainsad naissoo esindajad seltskonnas ju Triinu, Reena ja Kristel.
Kuuenda päeva hommik venis pikale kuna öine mauramine ja nalja tegemine lükkas magamamineku aja kella kolmeks. Tartu otsustati minna lühemat teed pidi, mitte mööda maratoni rada vaid otse Elvasse. Orm, Lauri ja Ralf läksid punktide pärast siiski maratoni rajale võitlema. Ujumine, torn ja võrkpall Verevis ning pärale jõudis ka maratoni rajalised. Palav päev oli, muidu kerge. Lõpufinish polnud ka nii pingeline kui oleks võinud loota, maratoni raja rahvas oli kokku leppinud kes võidab ja nii ta läks, esinelik enne lõppu teada. mis seal ikka, Kristo viies ma kuues. Kiire grupipilt ja kodudesse pesemasöömaelluärkama.
Õhtune afterparty pidi toimuma Reinu pool. Läksime kõik sinna. Tund möödus ning saunapidu hakkas liiga palavaks minema, pea kõik poisid topless. Otsustati Tamme poole liikuda. Kiired transpordisebingud ja läksimegi sinna, nostalgiline aiapidu, nagu ka eelmine aasta. Diplomite tseremoonia peetud asuti minutimängu kallale. Kõvemad vennad nagu mina, Kristo, Kassu, Lauri, Nuudel ja keegi veel pidasid 60 minti vastu (enne mängu algust tehti ka mitmed õlled juba ära). Rahulik pidu kolme või neljani, suurem osa seltskonda läksid kodudesse ära, mõned jäid Tamme poole.
Kokkuvõtteks nii palju, et rattamatk oli oodatust kõvasti raskem, aga väga lahe oli ikkagi- parim seltskond ja head mälestused.
statistika:
6 päeva, 516km (kusjuures Orm, Lauri ja Ralf kes läksid maratoni rada pidi läbisid sama kilometraaži mis eelmisel aastal 5 päevaga läbiti- 534 (5y3m4), maastik oli kõvasti karmim ka, eelmisel aastal oli kaks tõusu).
1 kukkumine mille ma unustasin eelmisesse postitusse kirjutada ja mis osaliselt oli minu ja Hansu koostööl põhjustatud, sorri Nuudel.
4 purunenud rehvi.
1 purunenud käikariga ratas mis viimasel päeval auto katusel sõitis, 2 niisama perses velo.

1-2. Orm ja Lauri
3. Kaspar
4. Rein
5. Ralf
6. Tamm
7. Hannes
8. ... varsti täiendan

JÄRGMISE AASTANI!