Sunday, June 23, 2013

3922 trepiastet ülesse ja alla - check!



Nonii, tegime täna öösel/vara hommikul esimese matka ka siin toredal Oahu saarel. nimelt vallutasime Stairways of Heaven'i. Tripp algas 1.45 (öösel), kus hakkasime kodust kõik koos kõndima kohtumispaika, kus 2 usakat meid pele võtsid. Neil oli selline lahe kastiga auto, kuhu sisse mahtus 5 inimest ja ülejäänud 5 pidid kastis selle sõidukese veetma. Hakkasimegi siis matka alguskohta sõitma, tee pealt korjasime viimase mataklise ka peale, tema kodu lähedal nägime mingi üüber fight'i - 25 mustanahalist ühe tüübi vastu, umbes midagi sellist. Sellel ühel tüübil olid päris väledad jalad ja pani jooksu! Veits kõhe tunne tekkis küll korraks, polnud varem nii suurt kähmlust pealt näinud. Nad jebisid mingi keset autoteed isegi.
Öösel ülesse minnes
Päikesetõus

Nimelt see matkarada on keelatud ning sinna ei tohi minna. Igal öösel on raja alguses ka valvur, kes kutsub vajadusel politsei. Meil joppas - saime rajale enne valvurit (toim. - kõik oli planeeritud, sellepärast väljasõit nii vara oligi). Terve rada koosnes treppidest, sellest siis ka nimi Stairways to Heaven. Täpselt nii ongi, sest rada lõppes taevas, ehk siis pilvedes. Matka alustasime umbes 3am (ehk öösel), tipus olime umbes 1,5 tunniga, mis oli tegelikult päris kiire, arvestades seda, et rajal oli kokku umbes 50 inimest ja mõned ikka blokkisid täiega. Esimene kolmandik rajast oli kõige raskem, sest enamus teed läksime nagu redelist ülesse, nagu mööda seina roniks. Väljas oli väga pime (kuigi mina ja Kaspar taskulampi peaaegu üldse ei kasutanud, Kasparil luuraja silmad), kasutati taskulampe (toim. - tegelikult nii pime polnud). Kuna inimesi oli palju, siis lambid olid kaugelt vaadatuna justkui hiiglaslikud jaaniussid. Siinkohal tervitused jaanipäeva puhul! Me hakkame ka homme tähistama. =)
Taavi vigastus
Tuvikesed

Napilt pilvedest allpool

Rännak oli kohati raske, trepid on seal tehtud rauast, seega vesi, muda ja kõik muu jama, mis seal astmete peal oli, tegi asja päris libedaks. Taavi (meie korterikaaslane) vigastas oma mõlemat jalga, kui ühe astme pealt maha libises (astmel puudus see pealmine plaadi osa). Ta lihtsal väga ei vaadanud oma jalge ette. Muidu läks matk hästi, muid vigastusi ei olnud. Kuna matk oli mägedes, siis oli tegemist üsna džungliga, eriti alguses, kus pidime läbi pambuse metsa minema. Lõpuks siis jõudsime kohale ja hakkasime päikesetõusu ootama, kahjuks olid aga pilved nii tihedad, et otsustasime alla poole tagasi minna, et paremini näha. Vaade oli imeline! Kindlasti on märkimist väärt fakt, et see rada ehitati teise maailmasõja ajal, ehk siis vanust on treppidel piisavalt! Tagasitulek sujus veelgi edukamalt ning ilusti olimegi tagasi auto juures, et uuesti kasti ronida (toim. - tagasi alla tuleks oli tegelikult kordades raskem, kui ülesse minek).

 Peaks ütlema, et väga ekstreemne matk ja kui keegi peaks kunagi siia sattuma, siis kindlasti tuleks seal ära käia! Kuigi ilmselt varsti lammutatakse trepid maha, sest see pidavat ikka väga ohtlik olema. Meie aga kartsime oluliselt hullemat, kui tegelikult asi oli. Täna magasime päeval oma öist und järgi, mina lähen 5pm-12am tööle ning Kaspar ilmselt tööd hankima, sai sms'i kelleltki, et intervjuule minna.

Muidu on chill, ootame homset ehk siis jaanipäeva!

Olge mõnusad!
Toakaaslastega poosetamas
Trepid ruulivad
Vaade umbes raja keskelt orgu
Meie matkapunt: vasakult James, Taavi, Liisi, Kristin, Tuule, Aleta, Jared, Kristjan, Mari ja Kaspar

Veel treppe, wooo-hooo!
Mudane dzungel
Chevy kastis
-M.
Toim. + pildid KasparG.

Täiendus: Enne matkale minekut käisime Upstairsi avamisel kah, kus siis pakuti tasuta süüa ja juua. Pizza oli päris hea ja seda keris päris korralikult sisse. Napsu me väga teha ei tahtnud, kuna korralik trepijooks oli plaanis. Mis aga oli huvitav, oli see, et inimesed ei tahtnud tulla kluppi. Kui neile öeldi, et tasuta jook+söök on, olid enamus suht ükskõiksed. Eestis oleks baar ilmselt tühjaks joodud/söödud ja klubi tagatipuks veel ka maha lammutatud. Üks asi on Upstairsis veel eriti hea. Siinsed kokteilid on megakanged, ikka on tunda maitset, mitte nagu Eestis, kus alla topeltkoksi tellida pole üldse mõtet. Suhe oli umbes 70:30, kusjuures rummi siis 70 osa =)

1 comment: