Tuesday, June 25, 2013

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi!

Ka meil ei jäänud see laul kuulmata ja ka paljud teised 90date hitid! Ütleme nii, et jaanipäev on eestlastel alati ja igalpool täpselt samasugune! Ehk siis pisut draamat, vihma ja palju jooki. Nüüd pisut lähemalt jaanipäevast Hawail.

12 pm startisime kodust, et jõuda sihtpunkti Makua beach'i. Pidime sõitma kahe bussiga, kokku 1h ja 45 min. Ehk siis päris kaugele. Tulime kuskil in the middle of nowhere maha ja siis pidi veel mõned miilid edasi trippima, õnneks soetasid meie filmistaarid kamba peale auto ja nad tulid meile bussi peale vastu, et meid randa transportida. Nad ostsid kastiga auto ja ilmselt meie seltskond tegi kastis olijate arvu rekordi - 14 ning autos sees oli veel 5 inimest, seega ühes autos 19 inimest. Üsna kitsas oli :D Kohale jõudes rääkisid kohalolijad, et olid just mõnda aega tagasi delfiinidega koos ujunud, meil kahuks ei õnnestunud neid näha. Sellegipoolest nägime ühte hiiglaslikku hüljest, kes oli kohe kalda ääres - päris awsome! Inimesed siis järjest tiksusid kohale, vahepeal oli ilm muutunud jaanipäevale kohaseks - alanud oli vihmasadu, mis kestis üsna pikalt. Lõpuks pigistas päike ennast ikkagi pilvede vahelt välja ja me hakkasime kile peal merre slide'ima. See oli päris vinge, kile kahjuks väga libe ei olnud, seega mina ei proovinud. Kaspar aga tegi oma paar kolm tiirukest, mõned neist õnnestusid, mõned mitte. Võimalik, et talvel Livin Aloha filmist näete. Pärast slide'imist tegime teatevõisluse eeslased vs lätlased, mille viimased ka üsna napilt võitsid, kuid võisltus oli sellegipoolest põnev. Nagu ikka oli kohe teatevõistluse esimene ülesanne keerutada pea vastu posti 10 tiiru ja siis joosta sihtmärgini ja tagasi - mäng, mis on alati lõpuni naljakas. Pärast mängu oli väljas juba kottpime ning nüüd oli aeg hakata lõkkematerjali koguma :D ehk siis selle asemel, et ilusasti valges lõkkematerjal valmis koguda, otsustati telefoni valguse saatel minna võpsikust oksi otsima. Siin kahjuks eriti mingeid puid ega oksi ei leidunud, seega pidime mingite kõrsikute ja lehtedega õhtu läbi ajama - ilmselgelt see lõke ei olnud pooltki meie tavapärasest lõkkest. Selle aja peale olid ammu lahti korgitud ka joogid ning osad üritasid isegi grillida, päris muhe oli. Õhtu kulges üsna eestipäraselt, autost tümmi ning põhilised eesti lood peale. Korralik simman, tantsiti palju. Meil oldi seal ka mõned kohalikud, kes olid toredad ja mõned, kes vähem toredad. Toredad kohalikud jagasid Kasparile surfinippe ja mulle ukulele nippe, aga need vähem toredamad tahtsid meid seal ilmselt röövida. Siin on kuritegevus väga levinud kohalike poolt ning selle tõttu peaks olema päris ettevaatlik. Üks kohalik võttiski mingi musta koti või asjanduse ära ja pani jooksu, pärast seda olid kõik väga ärevad ja kohe valmis lööminguks, nagu eesltastele ikka kohane :D

Lõpuks see vaibus ära ja enamus said natukeseks silma looja lasta. Siin on väga raske jaanipäeva pidada, sest kell 8 pm läheb täiesti pimedaks ja 6 am läheb alles valgeks, seega kui kell oli 11 õhtul, siis oli selline tunne, et kell oleks justkui 2 öösel. Mina sain kuskil kell 3-4 magama, kahjuks kell 5 hakkas padukat sadama, mis minu "beauty sleepy" ka lõpetas ja peas hakkasid mõlkuma mõtted, et kuidas kodu poole liikuda. Õnneks üks kohalik oli nõus meid bussipeatusesse viima ning saime ilusti ka bussi peale. Buss oli eestlasi täis ja bussijuht pidi igas peatuses ütlema, et täna on buss väga crowded, et oodake järgmist :D Meid see muidugi ei heidutanud, kõik lasid ilusasti 1,5 tunniks silmad looja ja teleportisimegi ennast Waikikile tagasi. Kahjuks meie oma kaameraga eriti pilte ei teinud, võin ainult kaks pilti hommikusest Kasparist lisada, teen ka märkuse, et ainult kodutud omavad tänaval tekki! Ja siinkohal tahaks tänada filmistaare: Matilda Matvere, Maarja Saarmäe ja Evelin Katala, et te meile oma teki jätsite, sest muidu oleks me ilmselt olnud sama frozen'id kui Yogurtlandi frozen yogurtsid! Aitäh!

Hommikul Waikikile jõudes


Üleeile saabus veel saarele eestlasi: Anna Padrik ja Andres Raudjalg. Nemad said küll korraliku peo ohvriks kohe teisel õhtul. Ilmselt saavad nendest ka meie uued roommate'id!


Ootame teie jaanipäeva elamusi!

Mahalo!

-M

No comments:

Post a Comment