Iga päev ma sahkerdan

Püha Iisaku katedraali laemaal

Eelmises postituses unustasin rääkida Dimast. Inimesest, kes esindab tavalist vene huligani (ink. Russian Hooligan). Nii nad vähemalt ennast kutsuvad. Nimelt, eelmisel nädalal avanes mul võimalus kohtuda Dimaga kesklinna metroos. Olime paari inglise keelt kõneleva inimesega tegemas kolmeminutilist eskalaatorisõitu maapeale kui seljatagant karjuti "shut up". Tuli välja, et Dimale ei meeldi "ameeriklased". Alguses ei saanud kohe arugi, et mida antud ainurakne indiviid soovib, kuid pärast kahe näpuga gänsteri kombel üle kaela tõmmates saime aru, et ta räägib meiega. Nimelt Dima oli Russian Hooligan, kes ütles et kõik inglise keelt kõnelevad inimesed lüüakse maha, sealsamas metroojaamas ning varsti tulevad teised temasugused. Mehel oli hommiku kohta veel tugevad viinalõhnad külje, ehk sellest vägilase sõnad. Kui ma temaga vene keeles rääkisin tundus juba, et olukord on lahendatud. Kuid pärast imepisikese fakti mainimist, et tegemist pole vene kodanikuga, tahtis tegelinski minuga seal samas rusikavõitlusesse astuda - loomulikult ma keeldusin sellest. Ei soovi hommikul vara sporti teha. Asi lahenes sellega, et räuskav Dima läks oma teed ja meie oma. Kokkuvõtteks. Välismaalased olid hirmul, ehk Dima täitis oma huligani rolli ära. Suurlinnas kohtab ka selliseid inimesi.

Elust ja olust ka natuke. Otse minu ühika taga asub korralik getojõusaal (ink. outdoor-gym). Tänaseks oleme poistega seda juba paar korda külastanud ja siiani on meeleolu hea. Põhimõtteliselt on seal kõik olemas. Üks asi millest puudust tunnen on lahtised raskused aga ka need harjutused saab tehtud. Igatahes, lihased on valusad ja trepist alla kõndida korralikult ei saa. Tänane 190-ne astmega tornituur oli pigem raske.

Vaade Püha Iisaku katedraalist

Embankment of St. Petersburg

Koht musklite punnitamiseks

Lubasin metroost kirjutada kuid jätan selle siiksi järgmiseks korraks. Seda seetõttu, et teha rohkem taustauuringuid ja katseid. Seniks aga räägin koolist. Täna (teisipäeval) olid esimesed koolitunnid: Inglise keel ehitusinseneridele ja GIS tehnoloogiad. Inglise keeles julgen väita, et õpetaja inglise keel (vähemalt rääkimine) oli halvem kui osadel välistudengitel, mistõttu vähemalt 25% tunnist oli vene keeles. Samuti kõik ülesanded olid vene keeles, mis aga tähendab, et A1 tasemel olevatel Brasiilia poistel polnud tunnis just väga palju teha (olenemata sellest, et nad inglise keelest aru said). Teist tundi võiks kõige paremini iseloomustada stereotüüpne ameerikas elav tugeva vene aktsendiga pahalane. Kui ülikond asendada AK ja maikaga võikski õppejõudu pidada Die Hard filmi osaliseks. Vähemalt tundus tunni sisu huvitav ja olenemata tugevast aktsendist oli aru saada, et õppejõud jagas teemat. Täna oli ka vene keele test, mis jagab meid rühmadesse. Tulemused pidid teatavaks tulema täna pärastlõunaks kuid nagu venemaal kombeks kirja pole siiani tulnud.

Püha Iisaku katedraal

Loomulikult olen ka kohalike venelaste ja välistudengitega suhelnud ning linna vaatamas käinud. Hetkel on üpris head ilmad olnud arvestades ütlust, et Peterburis on aastas 60 päikselist päeva. Ka vene bürokraatia masinaga sain lähemalt tutvuda, kui proovisin USA-sse kirja saata. Ka kohalikud ütlesid, et Vene Post on suhteliselt mõttetu asutus ning soovitasid välismaise DHL-ga saata. Tädi leti taga saatis mind pehmelt tagumikku (rahvusvahelisi keeli nad muidugi ei oska), sest kehva keeleoskusega välismaalane tahab США-sse kiirkirja saata.  Proovin homme teises postkontoris uuesti: loodetavasti läheb paremini. Ühtlasi sain ka analoogkaameraga filmi täis. Ehk saab lähitulevikus ka neid pilte näha.

Cпокойной ночи!