Pühapäevane puhkus

 Aloha!

Eelmine nädal oli üks põnev nädal. Ilusa stardipaugu andis sellele juba eelpool välja toodud Gopro uppumine Waikiki beachi. Järgnev sündmus toimus neljapäeval, mis samuti ei ole just kõige rõõmsam. Nimelt üks minu eestlasest töökaaslane Yogurtlandist tegi cliffjump'i ehk siis hüppas kalju otsast vette (umbes 8 või pisut kõrgemalt) ning kahjuks omal käel ta sealt veest enam välja ei tulnud. Talle tuli järgi helikopter, mis ta veest välja tõmbas. Tegelikult asi oli imelik, sest ta ei hüpanud millelegi otsa ega põhimõtteliselt midagi valesti ei läinud, ilmselt siis vesi põrutas lihtsalt nii tugevalt, et ala selgroosse tulid mõrad (tal oli ka eelnevalt pisut selg vigastatud). Tuleb ka tõdeda, et tegemist ei olnud tema esimese hüppega, ta on ka varajasemalt hüpanud, aga ilmselt lihtsalt halb õnn sellel korral. Kõik ehmatasid väga selle peale ära - pani mõtlema oma teguda ja kavatsuste üle. Aga sellega see nädal mitte kaugeltki ei lõppenud. Kätte jõudis reede ning huvitavate sündmuste jada läks edasi. Reede õhtul otsustasime pesu pesta. Andres mõtles, et peseb oma seljakotti ka. Kui Kaspar hakkas pesumasinast asju kuivatisse tõstma, siis leidis ta pesumasina trumli küljest ühe paberi - nimelt oli see Andrese Tai viisa. Siis tuli kerge paanika ning eelnevalt juba pesumasinast välja tõstetud sinised kaaned osutusid Andrese passiks, mis oli kahjuks suure pesemise peale hoopisti ära lahustunud. Ehk siis Andresel pole just kõige parem nädal olnud - kaks korda Waikiki veeolustikku rikastanud, oma passi ja gopro näol.

Põnevate sündmuste jada aga jätkus. Täna (pühapäeval) oli Maril üle kahe nädala esimene täiesti vaba päev ning seda kasutasime väga edukalt ära. Trippisime North Shore'ile, et seal nüüd ka esimest korda pisut ringi vaadata. Reisi alustasime kell 9 hommikul, kui jooksime kiirelt kodu juurest bussi peale, et siis sõita kohta, kus ümber istusime sellisele bussile, mis viiski meid kahe tunniga saare põhjaosasse. Esimene peatus oli Kawela bay - väga ilus eraldatud rannakene, kus oli null laineid ja hästi rahulik. Selle rannaga on nii, et peab väga täpselt teadma, missugusest teeäärsest kohast metsa siseneda, sest muidu ei leiaks seda kindlasti üles. Kuna Kaspari töökaaslased olid väga talle väga selgelt seletanud, siis Kaspar teadis täpselt, kuhu minna. Pidime läbi pisut metsa, kus olid päris lahedad Avatari puud. Mere ääres natukene kõndisime mööda rannajoont ning ronisime kividel, ilus vaade oli. Sõime paar võileiba ning läksime uuesti tee äärde, et edasi liikuda. Ootasime bussipeatuses bussi ja siis mõtlesime, et mis seal ikka - viskan näpu püsti ja ennäe, umbes viies auto võttis meid kohe peale. Kuna meie järgmine peatuspunkt oli kuskil 15 minuti sõidu kaugusel, siis oligi hea, et ei pidanud bussipiletit ostma.

Avatari puu

Kaspar ja kookospähkel

Kassu kalju äärel

Järgmine peatus oli Waimea bay, kus on suur-suur kivi, mille otsast sai alla hüpata. Täitsa perfeknne koht, kus kalju otsast hüpata, raskusastmeid oli igale maitsele - madalast täitsa kõrgeni. Kaspar tegi paar bägarit ka, mina bägareid ja muid vigureid ei teinud, aga kõige kõrgemalt hüppasin alla küll. See oli umbes viljandi kõrgeima astmega võrreldav. Seal rannas oli väga kuum liiv, seega liikumine oli paras katsumus. Nägime ka üht krabi, kes ringi tatsas, ta oli päris kohkunud. Kaspar nägi ka kilpkonna kui hüppamas käis, mina ei näinud :/ Hüpped tehtud, pisut päevitatud - liikusime edasi. Üritasime jällegi hääletada, kuid olime vist väga halva koha peal ja keegi meid peale ei võtnud, kuid buss tuli üsna kiirelt ja sai siis selle peale hüpatud. Teadaolevalt olin mina kõik nees 20 minutit oma kõral istuva naise õla peal maganud - ise ei tea midagi :D

Mari ootab hüpet

Salto

Mingi krabilaadne ollus

Megasuper rohkem kui picasso arts foto

Palmidega poosetamas

Suur kivi rannas, millelt hüpata saab

Viimane peatuspunkt oli Haleiwa linnakene. Seal käisime mingi kohalikul laadal ja ostsime jäätist, mis oli imehea. Juhuslikult nägime ka eestlasi, kes elavad meie majas kaks korrust kõrgemal, neil oli autos just kaks vaba kohta ning saime autoga tagasi, mis oli väga hea - võitsime 2 tundi!

Mari hääletamas

Enne koju jõudmist käisime ka Don Quiot'is, mis on täielik pilukate pood. Aga odav, seega hea. Ostsime koogimaterjali ja Kaspar hiilgas eile õhtul oma küpsetusoskustega ning tegi oma lemmik kooki (Tuuli kook, kes on proovinud, see teab, ilmselt on paljud seda proovinud :D). Kõikidele maitses kook väga, minule tuli aga kodune tunne peale, sest pole ammu koduseid sööke saanud.

Tagasisõit North Shore'ilt

Kooooooook

Andrese megaaalahe pass

 

Loodetavasti on teil ka seal ilusat ilma ja saate päikest võtta. Meie Kassuga saime pühapäeval oma esimese päikesepõletuse, minul pole eriti midagi, Kassul veits valusam. Igatahes, olge mõnusad ja peagi kirjutame jälle!

- Mari